Päästeamet: Kodaniku kohustus on tuleohutusinspektorit aidata

Päästeameti inspektorite tehtav tuleohutuskontroll eluruumides on tekitanud paljudes inimestes küsimuse, millised õiguslikud alused inspektoritel selleks on.

Eluruumide omanikud viitavad Eesti põhiseaduse paragrahvile 33 kodu on puutumatusest. “Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses”.

Võin kinnitada, et tuleohutusjärelevalve ametnikud ei tungi kellegi eluruumi ega teosta läbiotsimisi.
Õiguse eluruumi takistamatult siseneda annab neile tuleohutuse seaduse § 39 lõige 1, mis sätestab: Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik võib siseneda valdaja teadmisel ja juuresolekul tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi järelevalve teostamise ja tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamise eesmärgil.
Valdaja teadmiseta ja talle juuresviibimise võimaluse andmiseta võib nimetatud objektidele siseneda üksnes siis, kui see on vajalik päästesündmuse väljaselgitamiseks.

See tähendab, et kui inspektor on kodusolevale inimesele uksel või läbi suletud ukse ennast tutvustanud, ukse avanemisel esitanud ametitõendi ja selgitanud oma tegevuse eesmärke, on inspektoril õigus eluruumis tuleohutusjärelevalvet läbi viia.

Eluruumide tuleohutusülevaatuse käigus kontrollitakse peamiselt suitsuanduri olemasolu ja korrasolekut, kütteseadmete ning elektripaigaldiste kasutamise tuleohutust.

Eluruumi valdajal on vastavalt tuleohutuse seaduse § 3 lõike 1 punktile 11 kohustus abistada igakülgselt riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut järelevalve teostamisel.

Järelevalve takistamise korral võib takistanud isiku suhtes alustada ja läbi viia väärteomenetluse ning teda karistada karistusseadustiku § 279 järgi: riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Päästeametnike pädevuses on määrata rahatrahv, arestivajaduse üle otsustavad teised ametkonnad. Lääne päästekeskusel eelpoolnimetatud paragraafi rakendamise osas mitu positiivset kohtulahendit, ühes asjas ka Riigikohtu lahend.

Antud artikli eesmärk pole inimeste hirmutamine, vaid püüd ümber kujundada teadmatusest väljakujunenud vildakat arusaama. Tuleohutusjärelevalve ametnik on eelkõige inimene, kes teeb oma igapäevatööd ja seisab hea teie enda kodu ohutuse eest ning selliselt ei ole aus teda kõikides ilmamuredes süüdistada.

Eluruumide valdajatel peaks olema hea meel, et erialaspetsialist koju kätte tuleb – kindlasti on tuleohutusalaseid küsimusi, millele nüüd on võimalik kodust väljumata vastused saada. Usutavasti suudame sellise koostöö kaudu lähiajal tõdeda, et tuleohutusalane teadlikus on tõusnud ja just kodudes toimunud hukkunutega tulekahjud olematuks muutunud.

Jaak Jaanso
Lääne päästekeskustuleohutuskontrolli büroo juhataja