Haapsalu Tagalahe seisund ja selle pidev halvenemine teeb murelikuks — laht kasvab tasapidi täis. Tagalahe kinnikasvamise põhjusi on mitu, üks neist see, et maa kerkib 2 mm aastas.
Maakerke peatamine on sama võimatu ettevõtmine kui nõukogudeaegne plaan panna Siberi jõed tagurpidi voolama.
Sama ebatõenäoline tundub, et Tagalaht samamoodi ära süvendatakse nagu Väike viik. On ju Tagalaht ikkagi viigist hulga suurem ja teisalt ei tea kunagi, mida võib muda eemaldamine kaasa tuua. Lõpuks võime sellega ära rikkuda oma mudamaardlad ning Haapsalu võib kuurordi– ja mudapealinna nimega hüvasti jätta.
Nagu ütles Tallinna tehnikaülikooli professor Arvo Iital, siis on inimeste võimuses lahe kinnikasvamist kiirendada või aeglustada.
Aeglustada selle läbi, et hakata jälgima, mida sisaldab otse merre voolav Haapsalu ja Uuemõisa sajuvesi või millised toitained jõuavad Tagalahte Taebla jõe kaudu. Lahe kinnikasvamist aeglustava abinõuna nimetas Iital ka roolõikust.
Need meetmed pole nii kallid kui lahe süvendamine, kuid ehk on abiks.
