17

Tagalahe seisukord on muutunud väga halvaks

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Haapsalu Tagalahe seisukord on viimase paari aastaga muutunud halvast väga halvaks, selgus läinud aastal tehtud uuringust.

Lahesopi tervise halvenemist näitas mullu Haapsalu Tagalahest võetud keemiliste proovide võrdlemine 2010. aasta kinnitatud näitajatega.

„Tagalahes on suur sisekoormus. See tähendab, et sinna põhja on kogunenud muda, lämmastik ja fosfor,” kirjeldas keskkonnaameti veemajanduskoordinaator Marika Tamm Tagalahe seisundit.

Kui veekogusse satub liiga palju toitaineid, eelkõige fosforit ja lämmastikku, tõuseb veekogu toitelisus ehk toimub eutrofeerumine, mistõttu hakkavad taimed ja vetikad vohama, laht täitub setetega ja mudastub.

Nii keskkonnaameti Saare–Lääne–Hiiu osakonna juhataja Kaja Lotmani kui ka Tallinna tehnikaülikooli professori Arvo Iitali sõnul on Tagalahe seisundi halvenemine tingitud eelkõige selle vähesest sügavusest, jätkuvast maakerkest ja veemahu vähenemisest. Toitainete koormuse hüppelise suurenemise kohta andmed puuduvad.

Biopuhastit ohustab veenappus

Arvo Iital ütles, et 2009. aastal renoveeritud Haapsalu biopuhasti töötab korralikult. Puhasti puhul näeb ta peaprobleemi aga Haapsalu veetarbimise vähenemises. Kui lämmastiku kontsentratsioon reoveepuhastisse tulevas heitvees on vähese lahjenduse tõttu suur, siis on puhasti väljundis raske saavutada nõutavat lämmastikutaset,” selgitas ta.

Terviseameti koostatud Haapsalu suplusvee profiilis on nimetatud, et kuigi biopuhastite kaudu merre jõudev vesi on kontrollitud ja vastab normidele ning kunagised punktreostusallikad nagu näiteks Lääne Kalur on tegevuse lõpetanud, puudub ülevaade, millises seisus on merre jõudev Haapsalu ja Uuemõisa sajuvesi või jõgede kaudu lisanduv vesi.

Haapsalus kogutakse küll osa sajuvett kanalisatsiooni ja enne merre jõudmist see puhastatakse, kuid osa voolab vette ka otse.

Suurim Tagalahte veega varustav jõgi on Taebla jõgi. Arvo Iitali sõnul pole selle ääres küll ühtegi suurtootmist, kuid põllumajanduslikku tegevust kohtab jõe kallastel küll. „Üht–teist satub ikka vette,” ütles Iital.

Iitali sõnul on Taebla jõevee toitainesisaldust ja –koormust uuritud vaid üksikute projektide korral, kuid pidevat veekeemia seiret seal ei tehta.

Kinnikasvamine on looduslik protsess

Arvo Iitali sõnul on Tagalahe kinnikasvamine looduslik protsess, mida on võimatu takistada. Inimene saab seda vaid kiirendada või aeglustada.

Iitali hinnangul tuleks kõigepealt Tagalahte uurida ja seirata, millise koostisega vesi sinna näiteks Taebla jõe kaudu või sajuveena jõuab.

Iital lisas, et kuna kõige rohkem tekitavad biomassi roostikud, siis üks võimalusi oleks kinnikasvamist vähendada ja toitaineid lahest välja viia ka roolõikusega. Tagalahe viimase sopi, Saunja lahe puhul on tegemist looduskaitsealaga, kus roolõikuse korral tuleb arvestada sellest tulenevaid piiranguid. Veemajanduskoordinaator Marika Tamme sõnul pole Tagalahe seisundi parandamiseks lihtsaid lahendusi. Mõni aasta tagasi Väikese viigi puhul kasutatud varint, kus viik tühjaks pumbati ja puhastati, ei tule ilmselt projekti kalliduse tõttu kõne alla. Peale selle tuleb Tagalahe puhul arvestada mudamaardlate ja Silma looduskaitsealaga.

„Põhjamuda liigutamisega võib jälle fosfor eralduda ja see võib asja veel hullemaks teha,” ütles Kaja Lotman.

Marika Tamme sõnul peaksid eksperdid nüüd varasemad andmed ja uuringute tulemused üle vaatama ning välja pakkuma alternatiivid koos maksumusega.

Haapsalu Tagalaht on Eesti rannikumere lahtedest kõige hullemas seisus. Läänemaal kummitavad Tagalahega sarnased probleemid ka Vööla merd.

Haapsalu Tagalaht

Haapsalu Tagalaht on poolsuletud madalaveeline mereosa.

Tagalahes ning sellega seotud Tahu ja Saunja lahes on veesügavus 0,5–1,5 meetrit.

Piirkond jääb maismaalt tulevate toitainete akumuleerumise mõjupiirkonda ja on aldis eutrofeerumisele.

Lahe tagumises osas on täheldatud nii talvist kui ka suvist hapnikupuudust.

Tagalahes, Saunja lahe suudmes ja Sutlepa meres on ravimuda leiukohad.

Kaldad on roostunud, roostike pindala on hinnangute kohaselt 1400 ha.

Tagalahte suubuvad Taebla jõgi ja Randsalu oja.

Allikas: Terviseamet. Paralepa suplusvee profiil

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Marget Vatku
Marget Vatku

Ja ravimuda või Einbi laidude vahelt koguda – seal on seda lõputult.

pilliroovarujad
pilliroovarujad

Oleme välja pakkunud rooniitmist tagalahe randadelt kuid jutt lõppeb alati kas loomade karjatamise või lindude pesitsemisega.
Meil olemas kõik vastav tehnika ja kogemused.

jaak
jaak

Vaja kanal Saunja lahest Hara lahte kaevata,saaks vee liikuma ja on ehk lootust .

gapsal
gapsal

iga vald toitku ikka ise oma sante ja milleks otse kui ringi saab

Kont
Kont

Selle tammi võiks tõesti ehitada kõige kitsamas kohas vist mingi 800m tuleks.
Kiviklibu ja kruusaga tammi ehitaks kiiresti ja otsene ühendus Noarootsiga, mis tuleb linnale sama lähedale nagu Uuemõisa või Panfilovka. Praegu vahemaa 35km.

Ahto
Ahto

Noarootsi kinnisvarahinnad hüppaks lakke.

Ahto
Ahto

Lepiskalu pidasin ikka silmas 🙂

En.
En.
Maakerget võib hinnata tsaariaegsete fotode abil, kus kuursaali vundament on püsinud juba üle 100 aasta konstantsel kõrgusel. Kas sajanditagune veepiir on märgatavalt kõrgem tänasest? Ei. Nii et 1-2 mm kerget aastas on tõesti tühine roostumisega kaasneva kõrval. Illustratsiooniks võite vaadata Eeslahe poolt Õhtu kalda ja Väike-Liiva ristmiku äärset merekallast. Väike -Liiva 4 kuuri tagant algas veel 20 aasta eest rootüügas, ent nüüd midagi murulaadset. Kui maa kerkib 2mm/aastas, siis niitmata roog ja tuultega randa uhutav vetikarisu tõstab pinnast kordi rohkem – ca10mm/aastas. Kuulutaks õige välja ‘eriti lollide mõtete konkursi’ lahe efektiivseks puhastamiseks vesikasvudest ja roostumisest? Sest tarkade inimeste (teadlaste) targad… Loe rohkem »
egert
egert

Muda on vaja. Ilma selletapuudup degevus.

En.
En.

Päris huvitav mõte – kujundada viletsast merelahest hoopis järv. Väikese viigi näitel peaks näha olema, kas see on üldse võimalik.

ja
ja

ehitaks ümber järve raudtee

Ahto
Ahto
Kui üritada tehniliste võtetega midagi parandada ,tuleb tagalaht muust merest ikkagi ära isoleerida .Seega Noarootsi tamm ehitada, aga reguleeritavate läbivoolu kohtadega .Tamm hakkab kinni püüdma avamerelt tormiga tagalahte kanduvat soga .Tulevikus peaks seda muidugi tammi juurest ka vahel koristama. Tagalahes ,saunja lahes ja muudes soppides tuleb soodustada kõikvõimalike vahenditega rooniitmist .Lahtedes kuulutada haug ,ahven ja kõik teised röövkalad lindpriiks -lubada kaluritel neid piiramatult välja püüda ,ka alamõõdulisi. Asustada tagalaht ja teised väiksemad lahed lepskaladega .Eriti head tööd teeb karpkala . Taimetoiduliste kalade püük lahtedes täielikult keelata. Aega läheb ,aga kalad teevad oma töö ära. Vaadake kusagil karpkalade tiike ,mitte ühtegi… Loe rohkem »
tuleb
tuleb

tuua sm. vietnaamlased ja hiinlased ja see mudaväli muuta õitsvaks riisipõlluks, saavad siis noarootslased otse pealinnas käia ja pole vaja kallist silda ehitada

Lihaveised
Lihaveised

sellele roo-massile peale.Uskumatult aplad loomad,kõik panevad nahka ja saab veel kvaliteetset liha ka.

tarkust jääb ülele
tarkust jääb ülele
Eks seda tarkust ole ikka mõõdukalt. Natuke täpsustuseks: looduslik maakerge on olnud jääaja järgse 10 tuh aasta jooksul Loode-Eesti osas u 75m, Haapsalu kandis arvestati 20. saj maakerkeks u 3-4mm aastas, seega sajandiga 30-40cm. Inglisilla ja Kuradisilla alused kanalid ühendasid Suurt-Viiki, Väike-Viiki ja Eeslahte, nende mõju Tagalahe veevahetusele oli minimaalne. Bürgermeistri ja Suurholmi vahel oli tamm ja minu mäletamist mööda puudus selles üldse vooluava ja ega sel erilist mõtet ja mõju olnukski. Laevatee süvendamise ja väljakaevatud materjali ladustamise kohta ei oska midagi öelda, kui see tõesti smasse kõrvale tõsteti, võib sel tõesti lahe veestikule oluline negatiivne mõju olla, samuti ka… Loe rohkem »
aga
aga

ref on selle üle uhke

wpDiscuz