Täna istungit pidanud VEB-fondi uurimiskomisjon lõpetas info kogumise VEB-fondi kohta teavet omavatelt asutustelt.
Komisjoni järgmised istungid keskenduvad asjaoludega seostud isikute kuulamisele, teatas riigikogu pressitalitus BNSile.
“Oleme kahe kuuga kogunud ja läbi töötanud suure hulga pabereid ja materjale. Selle tulemusena on tekkinud toimunu kohta mitmeid uusi versioone ja kahtlusi, mille kinnitamist või ümberlükkamist me edasiste küsitluste ajal ootame,” ütles VEB-fondi komisjoni esimees Rainer Vakra.
Uurimiskomisjon on lõpetanud küsitluste esimese etapi, kus tähelepanu pöörati eelkõige teavet omavatele institutsioonidele. Uurimiskomisjon on kogunud andmeid riigikontrollilt, Eesti Pangalt, SEB pangalt, riigikohtult, esimese ja teise astme kohtutelt, riigikantseleilt, registrite ja infosüsteemide keskuselt ja sihtasutuselt VEB.
Lisaks esitas komisjon päringud politsei- ja piirivalveametile, riigiprokuratuurile, teabeametile ja kaitsepolitseiametile. Komisjoni istungitel on käinud VEB Fondiga seotud asjaolusid selgitamas ka piirivalveameti rahapesu andmebüroo esindajad, samuti ajakirjanik Toomas Kümmel.
Kogutud teavet analüüsides on uurimiskomisjon seadnud edasised eesmärgid ja leppinud kokku koostöö erinevate ametiasutustega, sealhulgas riigikontrolliga, mis uurimiskomisjoni küsitlustega samaaegselt teostab VEB-fondi auditit.
Riigikogu uurimiskomisjon VEB-fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustati riigikogu 12. märtsi otsusega. Selle otsuse kohaselt peab komisjon esitama töö lõpparuande riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2. detsembriks.
Aasta algul sai teatavaks auditi tulemus, mille alusel tekkis kahtlusi, et endine Lääne maavanem Andres Lipstok on olnud teadlik Eesti Panga poolt võltsitud dokumendist, mille alusel esitati nõudeid Venemaa VEB Pangale üle 32 400 000 dollari ulatuses. Raha edasine saatus on seni teadmata.
25. jaanuaril valis Haapsalu linnavolikogu Eesti Panga endise presidendi Andres Lipstoki linna aukodanikuks.
