Haridusministeeriumil on head kavatsused, et erivajadusega ehk mittestandardsed lapsed võiksid käia kodu lähedal tavakoolis ja saada sealt sellist haridust, mis nende arengut toetab. Viis, kuidas seda mõtet ellu viiakse, on aga tekitanud ministeeriumi ja koolide vahel kõrgepinge. Seda oli tunda ka Haapsalus, kus Läänemaa koolijuhid kohtusid ministeeriumi selle valdkonna ametnikuga.
Koolid tahavad õpetada erivajadusega lapsi, kuid nad ei ole rahul, et riik pani tugisüsteemide rahastamise omavalitsuse õlule. See tähendab, et vaadaku koolid ise, kuidas välja ujuvad. Poolikult ellu viidav plaan diskrediteerib head kavatsust, ajab inimesed omavahel tülli ja mis peamine — ei aita vähemalgi määral lapsi, kes vajaksid õppimisel spetsialistide tuge.
Teisipäevases Postimehes kritiseerib Tiina Kangro Eesti riigi lühinägelikkust. Kui mittestandardne laps ei saa koolist nende eripära arvestavat õpet, jäävad paljud neist hiljem sotsiaalhoolekandesüsteemi najale virelema. Ometi võiksid nad olla edukad, ennast ise üleval pidada ja riiki teenida.
Suirrpsingly well-written and informative for a free online article.