16

Koit Uus: Kuidas leida Läänemaa kolhoosile hea esimees?

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Koit Uus ärgitab kohalikke omavalitsejaid vaatama Läänemaa tulevikku laiemalt kui ainult kes võiks kellega käia. Maakondade–vaheline võistlus ellujäämise nimel oleneb kohaliku eliidi võitlusvõimest ja oskusest võimalusi näha ning neid kasutada.

29. detsembri Lääne Elu lugedes meenus mulle vana veneaegne anekdoot. Moskvast saadetud peamiselt juutidega asustatud piirkonda tuli käsk asutada kolhoosid. Mõne aja pärast saabus vastus: kolhoosid on organiseeritud, saatke kolhoosnikud.

Paralleel tekkis, kui lugesin Suklese artiklist — mis teil viga, Haapsalu on ju valmis. Naljana võis see ju ollagi, aga teades, et meie linnapea ei ole mingi naljamees, pole asi enam nii naljakas. Seega, saatke kolhoosnikke?

Tegelikult on kahe viimase rahvaloenduse järgi Haapsalu, laiemalt ka Läänemaa „kolhoosist” olnud kolhoosnike lahkumine kõige kiirem omasuguste hulgas. Lõik 5. jaanuari LEst: 13 aastaga on Läänemaa elanike arv vähenenud 4600 võrra — 6 vallatäit.

Veel Suklest tsiteerides: /…/ oleme raskel ja keerulisel ajal Haapsalu majandamise ja arendamisega päris hästi toime tulnud. Kolhoosnikud, kurinahad, aga hääletavad jalgadega.

Suklese uhkustamisest — tehtud on kõik, mis lubatud — tähtsam on, kas on tehtud kõik, mis võimalik. Mina arvan, et ei ole.

Haapsalu ja Läänemaa

Linnapea suhtumine haldusreformisse ja maakonda kui tervikusse on olnud: ise teate, linn saab ka teieta hakkama. Vahetevahel Ridala vallale tehtud ühinemisettepanekud on olnud pealiskaudsed, otsekui näitamaks, et vallameestega ei saa ju asju ajada. Sama on olnud tunda ka omavalitsusliidu suhtes. See pole hea Haapsalule kui tõmbekeskusele.

Samas 29. detsembri lehes on juttu valdade liitumiskõnelustest. Kirjeldatu loomulik jätk on, et vallajuhid otsivad liitejooni linna ja maa kujuteldavat rindejoont mööda. Minu arust ei lahenda aga osaline liitumine mitte ühtki tõsist probleemi.

Intellektuaalselt huvitav? Jah, ja nii juba umbes 15 aastat. Valdade võitluses elanike pärast (õieti elutingimuste pärast) on määrava tähtsusega, kas (töölkäimiseks) mugavas kauguses on tugev tõmbekeskus.

Erandi moodustab „jõetagune maa”, kuhu Haapsalu kui tõmbekeskuse mõju hästi ei ulatu. Lihula kandi õnnetuseks ei ulatu sinna ka Pärnu mõju. Lihula võiks hääbumisest päästa vaid trügimine Kasari jõe, Väinamere ja Pärnu maakonna vahelise ala tõmbekeskuseks, kas või valitsuse toel. Variandid võiksid olla metsandus, põllumajandus, Virtsu sadamale tuginev tööstus, saarlaste parem ärakasutamine. Ehk tuleks saarlased ümbersõidu asemel uuesti Lihulast läbi suunata, halvimal juhul võiks neile peale panna kohaliku maksu.

Väidan, et siiapoole Kasari jõge jäävail Läänemaa valdadel on Haapsalu taandarengu peatamine peamine vahend elujärge parandada.

Oleks vaja, et omavalitsuste helgemad pead tegeleksid Läänemaa asjadega laiemalt, sh ei näeks Haapsalut mitte konkurendi, vaid kogu piirkonna arengumootorina.

Kuidas seda saavutada? Pole aimugi. Praegu meeldib volikogude sadakonnale liikmele asendustegevus, st tegevus, mis jätab mulje tähtsast toimetamisest, selmet keskenduda raskete küsimuste lahendamisele.

Kes–kellega–käib–liitumisjutu kõrval on veel kasutum, see–eest aga aktiivne kohaliku tasandi erakonnavärk. Halenaljakas on vaadata, kui kohalikul tasandil aetakse õige ja vale asja asemel meie ja nende asja!

Hea näide on viimase 5–7 aasta jooksul hoogustunud küla(seltsi)de areng. Seal lasevad inimesed aktiivsemail ühiseid asju ajada — erakondlus pole seda tasandit jõudnud omadeks ja võõrasteks lahterdama hakata! Siit kasvabki tõhus, altpoolt tulev ravim, mis aitab, kui tulevane maakond, suurvald või mis tahes muu moodustis hakkab kaugenema kohapealsetest muredest.

Tagasi linnapea juurde

Haapsalus pole viimase 10–15 aasta jooksul olnud erakondlikke valimisi — ja miks peakski. Tegemist on olnud ikka pigem linnapea isikuvalimistega. Mida väiksem linn, seda suurem on linnapea isiku mõju asjade arengule. Siinkohal tahaks lausa varakult välja kuulutada linnapea konkursi, sellise linnapea konkursi, kes mõistab Haapsalu tähtsust maakonna tõmbekeskusena, on vastuvõetav kogu maakonna elanikele ja kes ka hoolitseb nende eest. Mõistab, et Haapsalu on linnana arendamiseks liiga väike.

Sisult kirjeldan ma Lääne maavanemat, kes poleks regionaalministri ametnik, nagu praegu; kes poleks ka vallavanema ameti kõrval kohakaaslusega omavalitsusliidu juht.

Kuidas seda juba kas või sel sügisel vormistada? On mitu teed ja hilja veel ei ole.

Kas ja kuidas, oleneb peamiselt praegustest omavalitsusjuhtidest. Üleriigiline haldusreform oleneb ju umbes 250 inimesest, kes on õigustatult mures oma tuleviku pärast.

Kes keelab meil Läänemaal asja omatahtsi korraldada, andes praegustele omavalitsusjuhtidele uues, maakonnasuuruse struktuuri organeis materiaalse garantii neljaks järgmiseks aastaks? Volikogude liikmeile annaks aga kindlustunde piirkondlike kvootide sisseseadmine uues suures volikogus.

Seda mudelit on põhjamaades kasutatud, pööramaks kohaliku eliidi vastuseis toetuseks.

Mida siis teha?

Juba kuulen vastuväiteid: „Mida me ikka teha saame?”, „Kes meile ikka lubab?” Jne.

Mis teha, suuremas plaanis ongi maakondadevaheline võistlus elukeskkonna kvaliteedi pärast üha teravnev ja otsustavaks saab ikka kohaliku eliidi võitlusvõime. Looduslik valik. Süüdistada pole peale iseenda kedagi.

Siiski, vähemasti võrdsed võistlustingimused võiks välja kaubelda, see ei tohiks konti murda.

Alustuseks piisaks, kui seada eesmärgiks, et maakonnal oleks nüüdisaegne ja kiire ühendus suurema ja loomuliku tõmbekeskusega. Seega lahti Pärnust ja (elektri)rong.

Sõnapaar „loomulik tõmbekeskus” viitab kümne aasta tagusele ajale, mil läänlasel ei olnud Pärnuga üldjuhul mingit pistmist, ja eks nii ole see siiani. Selle järelduse tegemiseks piisab teadmisest, et Haapsalu ja Tallinna vahet käib päevas üle 20 bussi, Haapsalu ja Pärnu vahet napp poolteist.

Nüüdisaegne, 120 km tunnis sõitev rong peatub suvest nüüd vaid 52 km kaugusel Haapsalust — Riisiperes. Tolle raudteesuuna taastamiseks kulutas riik mullu peaaegu pool miljardit krooni! Kuidas saab selle 52 km taastamist olla ebareaalne, kui rongid selleks on juba olemas?!

Uks on juba paokil

Kumbki plaan pole ebareaalne, kui lugeda, kes seda toetavad.

Presidendi uusaastakõnet tsiteerides: Teid ja muud taristut tuleks väljaspool pealinna arendada jõulisemalt./…/ Optimeerimise ainus siht on kodanike parim ja kõige mõistlikum teenindamine, aga mitte kulude kokkuhoid elanike heaolu hinnaga.

Garri Raagma ütles hiljuti ETVs: Kuressaare ja Haapsalu on kaotanud regioonide tekitamisega.

Optimeerimine seati eesmärgiks, kui kümmekond aastat tagasi algas pärnustamine. Selle tõttu on nüüd Haapsalust kadunud mitusada töökohta, kuid need ei jäänud pidama ka Pärnusse, vaid on maandunud kalleimas võimalikus kohas Eestis — Tallinnas. Õnneks on ka regionaalminister jõudnud seisukohale, et tuleb asuda tugevdama maakonnakeskusi. Seega, uksed on praokil, olge mehed ja pange jalg ukse vahele!

8. jaanuari Lääne Elu juhtkiri kritiseerib järjekordset „uitreformi ideed” viia tsentraliseerimise tuhinas kümne aastaga keskele koondatud töökohad tagasi „kohtadele”. Sedapuhku asutuste kaupa laiali, tekitades tõenäoliselt paraja segaduse ja mööda Eestit risti–põiki sagimise, sh nagu möödaminnes koliks kõige rohkem töökohti asja ajava ministri valimisringkonda.

Miks ei võiks lihtsalt tunnistada, et reformiga punnitati üle, ja hakata ülesandeid koos töökohtadega jälle maakonnapõhiselt tagasi jaotama. Las riik läheb tasahilju kohapeale tagasi, seda enam, et e–riik annab täiesti uued võimalused. Tsentraliseerimise tagurpidikäik on ikka detsentraliseerimine, mitte täringute topsist laiali viskamine.

Kes peaks nende asjade eest Läänemaal seisma? Selliseid asju saab vaid üheskoos ajada. Edasi võiks juba maisemaid asju võtta.


Koit Uus,
ettevõtja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
pole oluline
pole oluline

Hr Koit Uus on hea mees! head sõnad!

hea
hea

uus on hea, parem kui vana, igatahes etem kui kasutatud, progressiivne, innovaatiline, ajaga kaasaskäiv ja mis peamine UUENDUSLIK, aga samas ka vana arm ei roosteta, ikkagi armsaks saanud, nii omaseks muutunud. kuid uus on parem

Gen.
Gen.

Kui võtta hr.Suklest kui ettevõtjat-siis ta on olnud edukas. Tema Fra mare on kindlasti andnud otse ja kaudselt tööd rohkem inimestele kui UUsi Uksetehas. Mis pole Haapsalus. Suklese linnapeaks oleku aastatel on olnud tunduvalt rohkem ka kultuuri ja muid üritusi,kui Danilovi või Kallasvee ajal. Aga üle mõistuse tema võetud linna laenukoormus võib talle valimistel saatuslikuks saada. Ja vastavalt Põhiseadusele peaks inimesed olema võrdsed.Kas ikka on,kui tehakse nn.tõmbekeskusi,suletakse koole-päästekomandosid ja vallavalitsusi ? Maainimesel jääb järjest vähem võimalusi kodukohas tööd arstiabi jne leida,aga Kreekale leitakse nädalaga sadu miljoneid eurosid. Mõelge järgmistel valimistel,mis numbri te paberile kirjutate…

Urmas Sukles
Urmas Sukles

Väike täpsustus Gen.-i valearvamusele ,et minu linnapeaks oleku ajal on formeerunud linna laenukoormus üle mõistuse. Enamus tänaseid laene on võetud aastatel 2004-2008, mil linna juhtisid teised juhid. Ka suur kultuurikeskuse laenuleping sai alguse enne kui ma 2009 aastal jälle linnapeaks sain. Samas ei saa ma ka aru väitest- üle mõistuse suur??? Ei ole nii. Haapsalu laenukoormus on täiesti normaalne, seadus lubab ka lisaks võtta.

suur
suur

Peeter ja väike peeter – koos oleme jõud!!!

Vanamees
Vanamees

Kas pesuveega viskame lapse ka välja, äkki on mõtlemis koht! Koos oleme jõud!

Peeter
Peeter

Väga asjalik artikkel, ammu ei ole keegi midagi nii tarka kirjutanud. See peaks olema poliitikutele lausa kohustuslik kirjandus.

Bart
Bart

Mind huvitab hoopis see et miks lugupeetud ettevõtja Kuit Uus ei rääkinud sellest siis kui oli ettevõtjate kohtumine linna juhtidega?Või on see liivakast liiga väike.
Või on kuskil otsus tehtud(mida me ei tea veel) et raudttee tuleb ja Koit kardab sellest maha jääda.

Arvaja
Arvaja
Artikli mõte on ju ikkagi selles,et oleme kuidagi jäänud seisma .Tuleb leida ja otsida rohkem uusi ideid ja mõtteid ,et eluga edasi minna.Vanat viisi enam ei saa ja ei ole võimalik -see on tegelikult tagasi minek. Terve ühiskond on keeranud uue lehekülje ja nii peame ka meie seda tegema.Siin on oluline tegur ka aeg ja seda kõike on Koit Uus oma artiklis tahtnud öelda. Võibolla arikli pealkiri on veidi provotseeriv ja võib tekitada vildakaid mõtteid . Aga mis puutub Uuemõisa Kutsehariduskooli-see oli väga hea idee ja ja tänuväärt ettevõtmine kogu Läänemaale.Töökohad,noored on pannud Uuemõisa,, elama“,Haapsalu linnapilti on tulnud ka noort… Loe rohkem »
vaidleks vastu
vaidleks vastu
mis Taebla? varsti on sellest Taebla koolist varemed järgi täpselt sama moodi nagu lennuväljaga. Uusi koit sai KEKi töölistelt nihverdatud kinnisvara maha parseldada ja ülejäänud pangu ennast põlema. Nüüd mängib siin riigimeest. kust otsast TA SEDA ON …??? Hea idee oleks siis kui vanale koolimajale oleks leitud ka rakendus. “õppejõud kes seal toimetavad toovad kohalikku mõttemaailma värskust“ NAERUKOHT mina küll ei tea, millega nad tegelevad seal. Ühtegi suunavat artiklit nad võimelised kirjutama ei ole. Ainus mis meenub on suitsetajate taga ajamine nii ühikas kui koolis, narkomaania ja joomarluse probleem. Vat seda oskavad nad meedia vahendusel sulle müüa. “ Sellepärast peame… Loe rohkem »
vaidleks vastu
vaidleks vastu

mis taebla? varsti on sellest taebla koolist varemed järgi tüpselt sama moodi nagu lennuväljaga. uusi koit sai enda kinnisvarale rentniku ja õlejöönud pangu ennast põlema. nüüd möngib siin riigimeest. kust otsast …??? hea idee oleks siis kui vanale koolimajale oleks leitud ka rakendus. “õppejõud kes seal toimeteved toovad kohalikku mõttemaailma värskust“ NAERUKOHT mina küll ei tea millega nad tegelevad seal. ühtegi suunavat artiklit nad võimelised kirjutama ei ole. aius mis meenud on

Bart
Bart

Igal pulgal kaks otsa:
Uuemõisa Kutsehariduskooli-see oli väga hea idee ja ja tänuväärt ettevõtmine kogu Läänemaale
Kahjuks ainult Uuemõisale ja Haapsalule,kõige rohkem kaotas Taebla kus see kool enne oli.Õnneks seal veel mingid tööstused alles ja see koht ei surnud välja.

GG
GG

Huvitav, kas kodanikud kommenteerijad arvavad, et asjad peavad nii käima, et kui kellegi võimule aitad, siis kirjutad ette ka, mida too mõtleb ja otsustab? Samamoodi nõukogudes on nagu palju inimesi ja otsustakse ühiselt, konsensuslikult või enamushäältega. Tõsiselt kolhoosiaja mehed saand siia kommenteerima kokku! ette heita seda, et üks inimene ainuisikuliselt pole suutnud nõukogude otsuseid kirjutada ette ja linnavolikugu samuti mitte…

GG le
GG le

Tule maapeale poliitikas,äris ja ka kolhoosis nii käibki.Kõik on müüdav ja ostetav.

Vello
Vello

Uusi jutt on mõistlik.Aga aru ei saa miks ta seda siis ei teostanud kui ta oma linnapea paigas oli?
Nagu öeldakse kritiseerida on lihtne teha raske.Kui see artikkel oleks oleks ilma Suklese mahategemisetta kirjutatud meeldiks rohkem.
PS.Nüüd saan aru miks Daniilov eelmine aasta volikogus koguaeg kritiseeris aga ei suutnud ühtegi ettepanekut teha.

kivipallur - ei enamat
kivipallur - ei enamat
Suklese uhkustamisest — tehtud on kõik, mis lubatud — tähtsam on, kas on tehtud kõik, mis võimalik. Mina arvan, et ei ole. – KAHE KÄEGA POOLT ET MITTE MIDAGI POLE TEHTUD. Aga samas oled ise selle s…ta kokku keeraja siin. Oled ise mitmes erineva arendusüksuse nõukogus, miks sa seal asju ei arenda nii et asjad tehtud saaks. Maakond valisite arendama füüsika õpetaja. Peale selle finantseerid ja nõustad veel erakondi et asjad tegemata oleksid ja jääksidki. Paras paar Daniiloviga soome mardi laadale müüjaks saata. Tead mis sa ise oled selle mahamüümise kultuuri maale tooja siin alates KEKi mahaparseldamisest ja lõpetades kooli… Loe rohkem »
wpDiscuz