Nutitelefonid jõuavad aina rohkemate inimeste kasutusse. Kas me aga teame, kuidas kasutada oma nutikat telefoni turvaliselt, nii, et sellega seoses ei tuleks ebameeldivaid üllatusi ja ootamatusi?
Alljärgnevalt toome kümme lihtsat, kuid kasulikku soovitust nutitelefoni igapäevaseks turvaliseks kasutamiseks.
Kasuta automaatset koodiga ekraanilukku. Alati.
Ekraanilukk võib tunduda tüütu, kuid ei lase võõrast kohe infole ligi ega muul moel kurja tegema.
Nutitelefonis on ju e-kirjad, kontaktid ja kalendrid, brauseri meelde jäetud paroolid erinevatesse keskkondadesse sisenemiseks, isiklik elu Facebookis ja Twitteris… Lisaks on telefonist lihtne tekitada ka otsest majanduslikku kahju, saates eritasulisi sõnumeid või parkides suvalist autot vanalinna, kas või lihtsalt nalja või telefoniomanikule ärategemise pärast.
Paigalda viirustõrje – tasuta või tasuline. Nutitelefon on nagu arvuti – nii et kui arvutile paigutad viirusetõrje, pead sama tegema ka nutitelefoniga. Kasulikud märksõnad nutitelefonide viirustõrjeprogrammi otsimiseks on AVG, Lookout, Kaspersky, F-Secure, McAfee jt.
Enne allalaadimist uuri rakenduse tausta.
Kes on selle rakenduse teinud, kas tegu on tuntud ja usaldusväärse tegijaga? Kas see on tuttavale nimele vaatamata üldse õige rakendus? Kas seda on piisavalt palju teiste kasutajate poolt alla laetud, mis annaks kindluse, et kui see ikka veel rakenduste poes alles on, siis ilmselt pole muresid olnud? Kellele see rakendus kuulub?
Hiljuti lõi laineid näiteks Angry Birdsi nime kandev libarakendus, mis allalaetuna hakkas eritasulisi sõnumeid saatma.
Hoidu kolmanda osapoole rakenduspoodidest. Kaks kolmandikku viirustest tuleb alternatiivsetest rakenduspoodidest, mis vaikimisi on su nutitelefonis keelatud. Kuigi ka telefonitootja ametlikus poes – Google Play (endine Android Market), App Store ja Windows Marketplace jt – võib olla probleemset tarkvara, on sealt selle eemaldamine lihtsam ja koordineeritum ning riskid seetõttu väiksemad.
Vaata rakenduste paigaldamisel üle nende soovitavad ligipääsud. Kas rakendus soovib saada õigust lugeda su kontakte, saata sõnumeid või küsida asukohta? Kui need õigused sulle ei meeldi või sinu meelest pole rakendusel neid vaja, siis ära rakendust paigalda. Näiteks Viber laeb su telefonis oleva telefoniraamatu taustal üles oma serverisse – aga kui usaldusväärne ja kelle oma üldse on Viber?
Ära kasuta avalikku turvamata Wifit.
Ilma krüpteeringuta Wifi kasutamine on sama mis pubis kõva häälega oma pangakaardi PIN-koodi väljahõikamine. Kui Wifi ei ole kaitstud, on teistel kasutajal hõlbus näha, mida ja kellega sa MSNis räägid, millised veebilehti külastad või mida sisaldavad sinu e-kirjad.
NB! Ära aja segamini: Wifisse sisselogimise kasutajanimi ja parool on mõeldud sinu tuvastamiseks, need ei turva Wifi võrgus olevat liiklust.
Uuendus olgu su sõber. Uuenda alati rakendusi, et eemaldada võimalikke algses versioonis parandamata vigu (update).
Kasuta kaughaldust. Kui telefonitootja pakub veebipõhist telefoni kaughaldust (lukusta telefon, kustuta sisu jms), siis kasuta seda kindlasti. See võimaldab jalutama läinud telefoni eemalt lukustada, sellest andmed kustutada või telefoni asukohta määrata.
Loobu ebavajalikust. Lülita välja Bluetooth, Wifi, GPS jms, kui neid hetkel ei kasuta – säästad akut ja võidad turvalisuses. Ning kui leiad tasuta rakendusi, pole mõtet neid piiramatult alla laadida: asjad, mida sa tegelikult ei vaja, võivad su nutitelefoni mälu ära süüa.
Ettevaatust QR-koodidega!
Ole tähelepanelik suvalistest kohtadest leitud QR-koodide lugemisega ja neis sisalduvate linkide avamisega: kui koodi andja ei ole usaldusväärne, võib seal taga olla pahavara. Loe vaid neid, mis tulevad kodulehelt või reklaamist, mille tegijat sa tead ja usaldad.
Ando Meentalo,
EMT andmeside- ja sisuteenuste ärijuht
