Mida rääkida lapsele, kes saab elu esimese mobiiltelefoni?

Lehte Ilves

lehte@le.ee

Egle Merbach Tele 2

Tele 2 tootedirektor Katrin Aron annab lapsevanemaile nõu, kuidas laps oma esimest jõulukingiks saadud nutitelefoni peaks kasutama. TELE 2

Kõige sagedamini saavad lapsed oma esimese mobiiltelefoni vanematelt koolimineku puhul või jõuluvanalt oma esimesel talvisel koolivaheajal. Lastele jõulukingituste tegemise eel annab ekspert nõu, millised õpetussõnad peaksid telefoniga kaasas käima.

„Kuigi tänapäeval kuulub telefon peaaegu iga algklassilapse põhivarustusse, unustatakse paljudes peredes anda telefoniga kaasa õpetussõnad ja juhised, kuidas seda hoida ja kasutada,“ tõdes Nutikaitse juhtkomitee liige, Tele2 tootedirektor Katrin Aron.

Mullu Nutikaitse projekti eestvedajate tellitud Emori uuringu kohaselt on isiklik nutitelefon 38 protsendil 6-8aastastel lastel. Samast uuringust selgus, et sellises vanuses lastel on pere peaaegu ainuke koht, kust telefoni kasutamiseks juhiseid saab.

Et äpardusi ennetada, kutsub Aron vanemaid üles enne kingituse üleandmist lapsega tõsiselt rääkima. „Esimene teema võiks olla telefoni hoolas hoidmine. Lapsele tasub toonitada, et telefon on õrn ja võib saada viga, kui jätta ta trennikotti märgade riiete vahele või loopida koolikotti, kus on tka elefon.“

Riskide maandamiseks soovitab Aron noorimate pereliikmete telefonidele teha seadmekindlustus, mis maksab levinuimate lastele ostetud telefonide puhul alla 2-3 euro kuus, ent hüvitab õnnetuse korral telefoni remondi.

Ole võõraste läheduses ettevaatlik

Vähem tähtis ei ole Aroni kinnitusel ka mobiili kaitsmine teiste eest. Laps peab mõistma, et telefon võib olla tema esimene isiklik hinnaline ese, mis pakub huvi ka pikanäpumeestele. „Seetõttu on asjakohane selgitada, et telefoni ei tohi hoida kohas, kust võõrad selle kergesti kätte saavad – näiteks koolikoti välimises sahtlis või riiete lahtises taskus,“ loetles ta.

Et lapsest mobiiliomanik on vargale kergem saak, soovitab Aron selgitada, et telefoni näppimine pooltühjas ühissõidukis või pimedal ajal inimtühjal tänaval liikudes ei pruugi olla turvaline.

Kui lapsele läheneb võõras palvega laenata telefoni helistamiseks, tuleks õpetada last sellest keelduma. „Laps võiks julgelt soovitada abiküsijal pöörduda mõne täiskasvanu poole,“ pakkus Aron.

Telefon on isiklik tarbeese

Aroni sõnul saavad paljud probleemid alguse mitte võõrastest, vaid lapse sõpradest, kes tahavad tema telefoni laenata. Kui aga sõber selle kogemata katki teeb, ootamatult suure arve tekitab või telefoniga lollusi korda saadab, peab vastutama ikkagi laps ise.

„Räägi lapsele rahulikult, et telefon on tema isiklik tarbeese, mida ei tasu kellegi teise kätte anda ega jätta oma käeulatusest eemale, näiteks unustada vahetunniks klassi lauale, sööklasse või garderoobi,“ ütles Aron ning soovitas lapsele ka selgitada, mis võib juhtuda. Näiteks võib telefoni kaotsimineku kõrval juhtuda,  klassikaaslane helistab naljaviluks kallitele teenusnumbritele või saadab ebameeldivaid „naljasõnumeid“.

„Et telefoni võõraste pahatahtlike näppude eest kaitsta, tuleks lapse telefonile panna ekraanilukk, mis on kõige odavam ja lihtsam kaitse nii varaste kui ka sõprade vempude eest. Nagu arvutikasutuses on parool iseenesestmõistetav, aitab ka nutitelefoni ekraanilukk hoida võõraid oma eraelulistest andmetest eemal ja takistab suuri arveid tekitamast,“ soovitas Aron.

Kui juhtubki, et telefon on kaduma läinud, peaks laps mõtlema läbi, kus ta telefoni viimati kasutas, otsima loogilised kohad mitu korda läbi ja laskma võimalusel sõbral endale helistada. „Kui telefon välja ei tule, ei tohi laps peljata vanematega ühendust võtta, et nad saaksid SIM-kaardi sulgeda,“ rääkis Aron.

Pange reeglid paika

Veel üks tähtis teema, kus tuleb reeglid ja piirid koos  paika panna, on lapse enda telefonikasutus. „Lastel võib tekkida kiusatus esimest telefoni üle kasutada, näiteks helistada erilise  põhjuseta vanematele tööle. Selle vältimiseks leppige kohe alguses kokku, millal laps võiks ja peaks vanematele helistama,“ ütles Aron.

Emori uuringu andmeil peavab vaid 41% lapsi vanematelt äppide allalaadimiseks luba küsima, ülejäänutele pole ilmselt kodus reegleid paika pandud. Et arved üle pea ei kasvaks, soovitab Aron kodus fikseerida, milliseid teenuseid on lapsel lubatud kasutada ja missuguste puhul tuleb vanematelt luba küsida.

„Vähemkogenud lapsele tasuks kaasa anda õpetussõnad, et on olemas tavapärasest erinevad telefoninumbrid, näiteks lühinumbrid ja 900-algusega numbrid, millele helistamine on kallis,“ märkis Aron. „Vestluse lõpus võiks lapselt meeldetuletuseks küsida kontrollküsimusi, kuidas mingis olukorras käituda. Nii kingid endale südamerahu, et oled teinud kõik endast oleneva, et laps oma esimesest telefonist pikalt rõõmu tunda saaks.“

Egle Merbach

Tele2 kommunikatsioonijuht

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
küsimus2
6 aastat tagasi

tegemist siiski elektromagnetkiirgusega vist,

küsimus
6 aastat tagasi

mnjah, tõepoolest- vastutustundlik mobiilikasutamine tähendab ka kursis olemist selle liigse kasutamise ohtudega, ka seda et mobiilist saab väga kergesti sõltuvus. Lapsele tuleb seda ka rääkida, et liiga palju mobiiliga rääkida on kahjulik ja seda tuleb kasutada ainult siis kui on vaja, mitte siis kui on igav või tuju tuleb.

ilus
6 aastat tagasi

muidugi mitte ühtegi silpi telefoni mikrolaine kiirgusest. Näiteks Prantsusmaal on lastele suunatud telefonireklaamid ära keelatud, samuti piiratakse telefoni kasutamist koolis. Ja seda mitte õelusest vaid lihtsalt selle pärast, et uuringud on näidanud, et laste arenevad ajud on vastuvõtlkud mikrolaine kiirgusest tulenevatele mõjudele, kahjustustele jms.
Loomulikult ei ei jõua kajastata selliseid teemasid Eesti peavoolumeedias, sest seesamune peavoolumeedia sõltub väga suurel määral telekommunikatsiooni firmade reklaamirahast ja toitvat kätt ei maksa väga pureda.

Klassikuid tsiteerides: tahaks jääda iseendaks, aga raha tahaks ka