Lugeja küsib: kuidas toimida, kui ettevõtte määratud esmaabiandja on puhkusel?

Lääne Elu

info@le.ee

Foto 2019. aasta kiirabivõistlustest. Foto: Urmas Lauri

Meil on ettevõttes määratud esmaabiandja, kes on ka koolituse läbinud, aga nüüd läheb ta puhkusele. Kas võib nii olla, et meil vahepeal ei ole tööl esmaabi anda oskavat töötajat?

Vajadus anda esmaabi võib tekkida igal hetkel ja selleks tuleb kogu aeg valmis olla. See tähendab, et töökohal peab kogu töötamise aja vältel olema esmaabi anda oskav töötaja.

Tööandja peab määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu. Igas ettevõttes peab olema esmaabi andmiseks vähemalt üks selleks koolitatud töötaja, kuid enamasti ei ole üks esmaabiandja piisav, et tagada esmaabi igal vajalikul hetkel. Esmaabiandja võib olla puhkusel, haiguslehel, lähetuses või ka näiteks lõunal. Samuti võib esmaabiandja töölt lahkuda ja siis ei oska keegi vajalikul hetkel tegutseda. Seega on kindlam määrata vähemalt kaks esmaabiandjat. Kui töötatakse vahetustes või eri hoonetes (kuigi ühel territooriumil), oleks mõistlik valida kaks esmaabiandjat igasse vahetusse või hoonesse.

Arvesse tasuks võtta ka hoone suurust. Suures ja mitmekorruselises hoones peaks esmaabiandja olema näiteks igas tiivas või korrusel, et vältida vajaduse korral treppidest kiirustamist.

Esmaabiandjad peavad läbima koolituse (16 akadeemilist tundi) ja vajadusel täienduskoolituse (iga kolme aasta tagant kuus akadeemilist tundi). Koolituse korraldab tööandja oma kulul ühe kuu jooksul tema määramisest arvates ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel. Koolitusel osalemise aja eest tuleb esmaabiandjale maksta koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tööpäevatasu. Erandina ei pea esmaabiandjale koolitust korraldama, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist.

Esmaabiandjate nimed ja telefoninumbrid tuleb asetada nähtavale kohale, et ärevas olukorras oleks vajalik info kiirelt leitav. Näiteks asetada info esmaabivahendite juurde, siis on esmaabi andmiseks vajalikud asjad ja info ühes kohas ning ei ole vajadust joosta teadetetahvli juurde.

Esmaabi saamise võimalused tuleb läbi mõelda ka juhul, kui töötaja töötab üksinda. Kui ettevõttes on üks töötaja, siis ei ole mõistlik teda koolitada esmaabiandjaks, sest inimene endale elupäästvat esmaabi anda ei saa. Sellisel juhul tuleb mõelda läbi muud võimalused, näiteks ühiskasutatavates hoonetes on võimalik sõlmida kokkulepe teise tööandjaga esmaabi saamiseks. Kokkuleppe sõlmisel tuleks veenduda, et teisel tööandjal on esmaabiandmiseks koolitatud töötaja olemas.

Õigesti antud esmaabi võib päästa elu ja vältida lisakahjustuste tekkimist! Seega on väga oluline, et ka töökohas oleks esmaabi andmine läbi mõeldud ja korraldatud enne, kui seda vaja peaks minema.

Piret Kaljula

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Iga inimene
11 kuud tagasi

võib minna esmaabi kursustele. Õppida eelkõige enda ja oma pereliikmete jaoks. Vajadusel abi osutada töö juures.

Nimi (kohustuslik)
11 kuud tagasi

Päris firmades määratakse puhkusel olevale spetsialistile ajutine kt!