0

Heli Lehtsaar: Rahaga ümberkäimise õppimine algab lapsepõlvest

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

“Mulle mõjus hästi, et vanemad mulle taskuraha ei andnud ja meie pere laristada ei saanud – ma pole rahaasjades tuulepea. Kui on ikka oma vaevaga teenitu, siis seda uisapäisa ära ei kuluta,” kirjeldab laulja Koit Toome lapsepõlvekodust kaasa saadud suhtumist rahasse.

Noortele rahaasju selgitava tarbijaveebi kool.minuraha.ee jaoks antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis varases teismeeas suviti taskuraha teenimiseks šašlõkirestoranis tööl ja sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema. Sarnast mõtet jagab tarbijaveebis ka Märt Avandi, kes rügas 14-aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.

Nende näidete põhjal võiks sõnastada olulisima nipi, kuidas lastele rahaga ümber käimist selgitada: omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et ei tohi niisama laristada.

Raha on teemaks juba lasteaias

Küllap on pea kõik lapsevanemad pidanud kodus vaatama lapse paluvatesse silmadesse, kui too õhtul lasteaiast koju tulles nurub endale ilusat Barbie’t või vinget Lego komplekti, mis sõbral aeda kaasa võetud oli. Vanuse lisandudes tulevad nurumisnimekirja Wii, PlayStation, nutitelefon, iPad…

Niisiis tuleb rahast, selle väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest rahalistest võimalustest rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku järjest nooremana. Arvelduskontogi võib avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ning õiguse seda kasutada vanema seatud limiitide piires võib laps saada 6–7aastaselt. Järelikult peaksid rahaasjade korraldamise põhitõed siis enam-vähem selged olema.

Põhitõed on ju lihtsad – tuleb suuta teha vahet oma soovidel ja vajadustel (kas on vaja suurepäraste tehniliste võimalustega nutitelefoni või piisab tagasihoidlikumast mudelist, millega saab helistada, sõnumeid saata ja netis käia). Samuti võiks rääkida sellest, et kui emal või isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda „seina seest“ ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada saab nii palju, kui teenid.

Sellest arusaamiseks võib suuremate lastega koos pere-eelarvet teha – panna kirja kõik kuu tulud ja sinna kõrvale kirjutada igakuised väljaminekud arvetele: laenu- või üürimakse, kommunaalmaksed, telefoniarved, lisaks transpordikulud ja huviringidele ning lasteaiamaksule kuluvad summad jne. Arvete maksmisest üle jääv raha tuleb jagada toidu ja muude kuu jooksul vajalike kulude peale.

Kindlasti peaksid lapsed saama esmased teadmised rahaasjade korraldamisest kodust, vanematelt. Edaspidi lisandub teadmiste jagajana kool ja õpetajad. Asendamatu abimees nii õppematerjalide kui ka õpitava atraktiivsemaks muutmiseks on internet, kust saab kasulikku infot nii lapsevanem kui ka õpetaja.

Internet ja aktiivõpe aitavad

Õppimine mängu kaudu toimib väga hästi nii väiksemate kui ka suuremate laste puhul. Lasteaia ja põhikooliealiste seas on väga populaarsed Jänku Jussi multikad. Sadade multifilmide seast leiab ka rahateemaga seotuid – selgitatakse näiteks raha väärtust, õpetatakse poes arukalt ostlema ja pangas raha kasvama panemist.

Mängu ja õppimise kombinatsiooni võib iga lapsevanem või õpetaja oma käel katsetada. Proovige koos lastega ise teha näiteks rahateemaline lauamäng või koostada ristsõna. Või miks mitte anda majandustunnis lastele õpiku asemel kätte hoopis suur tühi leht paberit ja pliiatsid ning paluda kujutada visuaalselt oma rahaasju erinevatel eluetappidel – keskkooli lõpus, 25-aastaselt, 35-aastaselt, 50-aastaselt. Kui joonistuselt selgub, et 35-aastaselt on noore inimese unistuses elamine uhkes eramus ja tööle sõidetakse sportautoga, võiks arutleda, kuidas ta kavatseb selleni jõuda. Kas teda aitab elus edasi hea haridus, pere toetus, hästitasustatud palgatöö või oma ettevõtte loomine? Või hoopis midagi muud?

Kuidas õpetada lastele rahaga vastutustundlikku ümberkäimist?

* Kaasake lapsed võimalikult varases eas pere rahaasjade planeerimisse. Näiteks kui tahate suvel reisile minna, arutage koos, kui suuri kulusid see kaasa toob ja millised on võimalused vajaliku summa kokku saamiseks – nii säästuvõimalused kui ka mõtted, kuidas saaks rohkem teenida.

* Kui lapsel on mõni suurem ostusoov (näiteks mänguasi, tehnikavidin, jalgratas jne), siis võiks ta proovida vähemalt osa vajaminevast rahast koguda.

* Kui teie peres on tavaks anda lastele iganädalane või igakuine taskuraha, siis võiks lapsi motiveerida osa taskurahast säästma. Motiveerimisel aitab selline nipp: pakkuge välja, et sellele summale, mis lapsel iganädalasest/igakuisest taskurahast kõrvale panna õnnestub, maksate intressi. Intressi suurus leppige koos kokku.

* Ettevaatlik peaks olema heade hinnete ja igapäevaste koduste majapidamistööde eest (näiteks nõudepesu, oma toa koristamine) tasu maksmisega. Head hinded ning toa korras hoidmine peaks olema loomulik, mitte erakorraline sündmus, mille eest peaks tasustama.

* Kui kauplused korraldavad hulle päevi, osturallisid ja muid turunduskampaaniaid, tasub lastele (ja iseendale) selgitada, et soodushinnaga tasub osta siiski asju, mida tõesti vaja on, mitte osta seepärast, et mingi kaup on hetkel odav.

Kasulikke linke:

kool.minuraha.ee
Noorele, 13–20aastasele mõeldud tarbijaveeb, mis selgitab rahateemasid, pakub võimalust videoid vaadata ja mänge mängida. Lisaks on spetsiaalne rubriik õpetajatele, kust leiab praktilisi ülesandeid, arutluste teemasid, viktoriine.

www.lastekas.ee
Jänku Jussi multikad, millest mitmed selgitavad rahaga ümber käimist, säästmist, poodlemist.

www.dolceta.eu
Lehekülg õpetajatele, kust leiab materjale ja tunnikavasid erinevate finantsteenuste kohta.

Heli Lehtsaar,
tarbijaveebi www.minuraha.ee toimetaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz