Ilvesed on tänavu septembri lõpu seisuga murdnud Läänemaal peaaegu poole rohkem lambaid kui mullu.
Kui 2010. aastal murdsid ilvesed maakonnas 8 lammast ja ühe vasika, siis tänavu 27. septembri seisuga on juba murtud kahes talus Hanila ja Martna vallas kokku 15 lammast, edastas keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.
Talvi sõnul ei tähenda see veel, et ilveste arvukus maakonnas oleks drastiliselt kasvanud. Tõenäoliselt murrab lambaid üks–kaks isendit, kes on selle ära õppinud.
Tuleb olusid muuta
„Kui lambad on suvi läbi hõlpsasti saadaval ja kiskja taipab, et nii saab kergemini kõhu täis, siis ta ei hakkagi rohkem vaeva nägema,” rääkis Talvi.
Ka murrab ilves puhtalt murdmisinstinktist, mitte ainult nälja tõttu.
Talvi sõnul tuleb pärast esimest rünnet kohe midagi ette võtta: kaitsta loomi karjuse abil või vähemalt 1,2 m kõrguse elektrikarjaaiaga, kasutada karjavalvekoeri, ajada loomad ööseks lauta või öötarandikku, vahetada karjamaad vms. Tähtis on kiskja olusid muuta, teda peletada. Kui keegi ei valva ega hirmuta, tuleb murdja tagasi.
Karud–hundid on maakonnas seni tekitanud mullusest tunduvalt vähem kahju.
Kui mullu rüüstas karu Läänemaal 25 mesitaru, siis tänavu on keskkonnaametisse teatatud vaid ühest karu kahjustatud tarust Oru vallas, edastas Tõnu Talvi.
Mullu rüüstasid karud mesitarusid Orul ja Nõval, aga ka Lõuna–Läänemaal Hanilas.
Teisipäevase seisuga on hundid tänavu Martna vallas murdnud 6 lammast ja 2 veist, mullu esitati taotlusi kokku 39 huntide murtud lamba hüvitamiseks, milleks maksis keskkonnaamet kahjuhüvitist kokku üle 2000 euro.
Kuigivõrd ei tohiks kiskjakahju tänavu enam kasvada, huntide poegade murdma õpetamise aeg küll kestab, aga karud hakkavad peagi end talveunele seadma ja kariloomad aetakse lauta.
Hunte jääb vähemaks
Kogu Eestis on hundid septembri lõpu seisuga murdnud 508 lammast, mis on enam–vähem sama palju kui mullu. Murtud lammaste hulk moodustab umbes 0,5 protsenti arvel olevate lammaste koguarvust. Seda on tunduvalt vähem, kui hukkub kariloomi haiguste, parasiitide, olmetraumade ja õnnetuste tõttu.
Keskkonnateabe keskuse kogutud seire– ja analüüsiandmetel on huntide arvukus 2008. aastast tasapisi vähenenud.
Hinnangute järgi on Eestis kokku optimaalseks peetav arv hunte: 100–200 isendit, kes aga murravad piirkonniti lambaid varasemast veidi rohkem, sest hundi peamise saaklooma kitse arvukus on kahanenud.
Tõnu Talvi sõnul murravad hundid kariloomi peamiselt hilissuvel ja sügisel poegade väljaõpetamise ajal. Inimest ründas (marutaudis) hunt viimati 1988. aastal.
