Hundid murdsid mullu Läänemaal 48 lammast

Lääne Elu

info@le.ee

Aed mesila ümber. Foto Britta Kalgan

Eelmisel aastal murdsid hundid Läänemaal 48 lammast ja karud rüüstasid seitse mesitaru, selgub keskkonnaameti andmetest.

Eelmisel aastal riigile teada antud kiskjakahjude juhtumite eest hüvitab keskkonnaamet kahjustusi kokku vähemalt 302 025 euro ulatuses, sellest 222 717 eurot makstakse karukahjude ja 79 212 eurot eelmisel aastal tekkinud hundikahjude leevendamiseks. Ilvesega tekkis karjakasvatajatel konflikte väga vähe.

Mesinikele korvatud karukahjude summad on paari eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Enim teatati mullu ametile mesitarude rüüstamistest Harju, Põlva, Valga ja Viljandi maakonna mesilates. Lisaks mesitarude rüüstamisele murdsid karud Harjumaal vähemalt 27 lammast ja Lääne-Virumaal ühe vasika.

Karukahjude kasvu taga on karude arvukuse suurenemine. Samas on aastate jooksul suurenenud ka mesinike hulk ja nende teadlikkus kiskjakahjude kompenseerimisest. „Karude tekitatud kahjusid hüvitame mesinikele täies mahus. Näiteks 2021. aastal mesinikele tekitatud kahjude eest maksame lähinädalal hüvitisi välja 194 164 euro ulatuses. Kuna pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka kahjustusi üle maa. Eks kahjud esinevad ikka seal, kus karu ja mesitarud kokku saavad,“ tähendas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Hundikahjude eest on hüvitiste taotlusi võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähenem. Enim makstakse hundikahju hüvitisi Rapla-, Viljandi- ja Järvamaa lambakasvatajatele. Lisaks lammastele langes mullu hundi saagiks vähemalt 22 vasikat, 4 kodukitse, 3 koera ja üks poni.

Hundi murtud kari- ja lemmikloomade arv oli mullu viimase kümnendi väikseim. Ka ei tekkinud 2021. aastal erinevalt mõnest eelmisest aastast üheski konkreetses piirkonnas ulatuslikke ja üksteisele järgnevaid lammaste murdmise seeriaid. „Meie rahvusloom võsavillem hoidis eelmisel aastal kariloomade ja koertega taktitundelist suhet ning põhjustas loomaomanikele oluliselt vähem tuska kui varem. Kindlasti saab selliste arengute taga näha nii korralike kiskjatõrjeaedade ja karjakaitsekoerte tõhusat mõju, aga ka nuhtlusisendite ära küttimist. Loodetavasti arenevad need suhted nii mõistlikult edasi,“ sõnas Talvi.

Saabunud kevadel on metsloomad, nende seas suurkiskjad üha enam liikvel. Nii on sellelgi aastal juba aset leidnud esimesed juhtumid, kus karu on käinud mõne mesila kallal või hunt leidnud kerge kõhutäie kaitseta lambakarjast.

Karude ja huntide rüüstetööde ennetamiseks soovitab keskkonnaamet loomaomanikel ja mesinikel oma vara kiskjatõrjeaedadega kindlustada ning ennetada ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.

Hõlpsasti kättesaadav toit meelitab metsloomi inimese lähedusse. Karusid meelitavad näiteks avatud kompostikastid või muud kättesaadavad toidujäätmed. Samuti võivad neid elamute juurde meelitada lähedalasuvasse metsatukka söögiks viidud õunad, pirnid ning loomakasvatuses tekkivad jäätmed. Selleks, et karud ei hakkaks inimeste kodude ümbruses sagedamini ringi liikuma, tasub koduõuedel ja nende lähedal vältida ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.

Rüüstetöö tagajärjega tegelemise asemel on mõistlik võimalikke probleeme ennetada. „Et karul ei oleks lihtne mesitarusid lõhkuda ja hunt ei kipuks loomakarja murdma, soovitame tarude ja karjamaade ümber paigaldada korralikud elektrikarjusega kiskjatõrjeaiad. Need annavad kiskjatele selge sõnumi, et see vara kuulub kellelegi teisele ja neil ei ole sealt kerget kõhutäit loota. Nii ei kujune aja jooksul ka lihtsa saagiga harjuvaid nuhtlusisendeid,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kiskjakahjude ennetamiseks tehtud kulutusi hüvitab Keskkonnaamet kuni 50% ulatuses. Selleks soovitab Keskkonnaamet mesinikel ja loomaomanikel esitada taotluse.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et metsloomad käituvad instinktide järgi – kui nende rajale satub ahvatlev ja kergesti kättesaadav saak, ei jäta nad oma võimalust kasutamata. „Nii nagu inimene lukustab oma auto ja kodu ning ei jäta rahakotti lohakalt laokile, tuleks ka mesila- ja loomaomanikel oma vara kahjustamist ennetada. Kaitseta jäetud vara kahjustamise eest ei ole mõistlik metsloomi süüdistada,“ ütles Talvi lõpetuseks.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments