Laulu- ja tantsupidu: Ruubatreileril lõhkes rehv

Foto: Ülle Lass

Läänemaa rahvakultuurijuht Marju Viitmaa hindas pidu tagantjärele igati kordaläinuks. „Kõige suurem rõõm oli, et ilmataat meid hoidis ja kuumus tuli alles pühapäevaks,” rõõmustas ta.

Viitmaa jäi väga rahule tänavuse Läänemaa kolonni peaga, kus maakonna sümboliks oli ruup, mida saatsid Vormsi rahvarõivis Kalurineiude tantsijad. „Kui meil oleks lihtsalt lipud reas olnud, poleks me kellelegi meelde jäänud, aga nüüd olid fotograafid pidevalt meie ümber,” rõõmustas ta.

Viitmaa lisas, et Kalurineiud suutsid terve tee Vabaduse platsilt lauluväljakuni tantsuliikumisi teha ja nende liigutus tantsust „Puudutus” liikus mööda Läänemaa kolonni.

Ometi tuli läänlastel rongkäigus üle elada ka ärevaid hetki, sest hetk enne rongkäigu algust lõhkes pauguga kuumal asfaldil ruuba treileri üks kumm. „Samal hetkel tuli rongkäigu korraldaja ja ütles, et ühe minuti pärast peame liikuma hakkama ja kui minuti pärast pole kumm maas, läheb paat rongkäigust kõrvale,” kirjeldas Viitmaa olusid.
Käsitsi kisti veljelt kumm maha ja järgmisel hetkel asuski rongkäik teele: treileri ühe tagumise ratta asemel plastmassvelg. Viitmaa ütles, et mõelnud terve rongkäigu ajal, millal ka see üles ütleb, aga õnneks juhtus asi pärast rongkäiku, sada meetrit enne bussi, millega ruup koju pidi sõitma.

„Ma tänan väga Haapsalu toomkoori ja kammerkoori mehi, kes ruupa ja maakonna silti vedasid, ja muidugi Alar Schönbergi, kes meile ruuba usaldas,” ütles Viitmaa.

Viitmaa ütles, et talle meeldis tänavune kahe kontserdiga laulupeo korraldus väga. „Esimesel õhtul oli küll keerulisem repertuaar, aga see oli ikkagi laulupidu,” võrdles ta eelmise laulupeoga, kus esimesel õhtul esinesid akadeemilised orkestrid ja professionaalsed lauljad.

„Ma arvan, et ka edaspidi tuleks pidu teha kahe kavaga. See on küll kooridele keeruline ja väsitav õppida, aga nad suutsid selle ideaalselt omandada,” kiitis Viitmaa.

Laupäeva õhtul osales valikkooride hulgas viis Läänemaa koori: Haapsalu kammerkoor, Lihula naiskoor Leelo, Lihula meeskoor ning lastekooridest Canzone ja Do-Re-Mi.

Viitmaa sõnul oli mõlemal kontserdil tunda isamaalist tunnet ning tekkis ka spontaanne ühislaulmine.
Tantsupeo kohta lausus Viitmaa, et sellele andis palju juurde elava muusika kasutamine. Kavas olnud tantsude kohta ütles rahvakultuurijuht, et mõni tants, mis muidu on väga ilus, jäi väljakul oodatust kahvatumaks, mõni teine tants aga, millest esialgu midagi suurt ei oodanudki, tuli just esile.

Viitmaa sõnul möödus tänavune laulu- ja tantsupidu läänlaste seisukohast väga rahulikult – ükski tõsisem trauma meie taidlejaid ei tabanud ega tulnud ka kedagi tervisehädade pärast koju saata. Läänlaste tervise eest kandsid hoolt Alge Vare ja Karin Hindrekans.