„Keldris on veel ruumi,” lausub mulle noor käsist-jalust hõivatud naine, kes Haapsalu restoranis Herman vägesid juhatab ja uksest sisse tulvavat rahvast abistab. Inimesi on murdu, lämb kimbutab. Õhus on suvemeeleolu, juulikuu lõpule omast härdust. Ei mahu õieti istuma ega astuma.
Kõik on õhevil, nagu midagi ilmatuma suurt oleks tulemas. Ja ongi – Herman korraldab sel sumedal õhtul bingo. See on igakuine tähtsündmus, kuhu on oodatud igas vanuses inimesed. Herman võtab kõik avasüli vastu. Ainult tule ja osta pilet ning vaata, kuhu istuma mahud. Viimast teha on palju keerulisem kui esimest.
Keldrisse ma siiski ei lähe, kuigi viskan pilgu peale ja õdususest seal puudust ei ole. Soe hubane valgus, sein mattunud plakatitesse, mis kutsuvad lõõgastuma ja aega surnuks lööma. Mina lööngi aega surnuks, ühes käes Hermani bingokaart ja teises jääkülm mojito.
Õhtu algus on paljulubav. Hermani omanik, ühtlasi bingo õhtujuht ja fortuuna Andree Prees pakatab energiast ja entusiasmist. Bingo on ikkagi suursündmus.
„Täna on siin päris palju uusi nägusid. Vihjeks võin öel
