Kuula artiklit, 1 minutit ja 27 sekundit
0:00 / 1:27
Jaanus Riimets. Foto: erakogu
Kevadine suurpüha, mida kristlikus traditsioonis nimetatakse nelipühaks, vanade eestlaste poolt aga suvistepühaks, on alati olnud ennesuviste suurte pidude ja kokkusaamiste aeg juba meie talukultuuris. Siis sai juba istuda õues, sõbralikult juttu ajada ja ka head-paremat maitsta. Vahel katsuti jõudu, et kindlaks teha mehe, eriti uue naabri võimeid, nagu juhtus Vargamäel esimesel kohtumisel naabrite vahel. Esialgu oli pakutav vähene, kuid aastaid hiljem poeg Antsu ristjatsel oli laud juba nagu äke. Rahvas oli jõukaks saanud ja ärplema hakanud. Pearu tõmbas rätsepa alandamiseks koguni selle tehtud püksid jalast.
Ometi on need pühad just puhta alguse pühad. Kirik peab siis oma sündimi
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Artikkel jätkub peale reklaami
Reklaam
