20 C
Haapsalu
Reede, 24. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Jaanus riimets

Silt: jaanus riimets

Jaanus Riimets: klassika kui kultuuri alus

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Nobeli preemia laureaadi Aleksander Solženitsõni tee Siberi jäisesse põrgusse sai alguse sellest, et ta avaldas kesk sõjaõudusi lugupidamist vastas sõdiva rahva klassikule Immanuel Kantile. Tõsi, tolleaegne Saksamaa oli väga kaugel väärtkultuurist, mida austas noor kapteni aukraadis NLKP liige, kellest endast sai ka nende väärtuste edendaja, mis tol ajal olid osaliselt omased ehk ainult vene emigrantidele. Nõukogude võim represseeris oma tulevase lagundaja. Gulagi õudused said just tänu temale täies mastaabis mõistetavaks kogu maailmale.

Jaanus Riimets: aus hiidlane

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui kuulsin Vaino Väljase lahkumisest, siis sees nagu värahtas – üks Eestile väga palju head teinud mees on läinud. Tema elus poleks muud vajagi olnud kui see 16. novembri sõnavõtt tolleaegses ülemnõukogus. Üheltki teiselt positsioonilt poleks need sõnad olnud nii mõjusad ja tulemuslikud kui EKP esimese sekretäri suust. Olen terve elu olnud põhimõtteliselt kommunistliku ideoloogia vastane, aga see ei tähenda, et kommunistide seas poleks olnud ausaid inimesi, kes tegid meie rahvale head selles kohutavas olukorras, kuhu teised kommunistid olid meid viinud.

Jaanus Riimets: kas tuleb lootuste aasta?

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Nii kogu maailm kui ka meie väike, aga tubli rahvas pole ammu pidanud elama üle nii keerulisi ja raskeid aegu kui praegune. Esimest korda üle pikkade aastakümnete varitseb lausa meievastase sõja oht. Jah, me oleme väiksed. See-eest on meil nüüd liitlased, milliseid varem pole olnud. Ometi peame teadma, et ainuüksi tugevatest liitlastest ei piisa. Esiteks on tõsieluline fakt, et poliitikas muretseb iga riik eelkõige oma huvide eest. Kui võitsime Vabadussõja, tegime rahu riigiga, keda siis keegi ei tunnustanud. See oli tollal ainuvõimalik samm, kuigi meie pool teadsid kõik, et tegu on röövlibande poolt juhitud riigiga. See monstrum pidaski vastu lausa 70 aastat. Teiselt poolt võib ka öelda, et ainult 70 aastat.

Jaanus Riimets: kõige ilusam linn

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Tänavu sai 60 aastat, kui nägin ilmavalgust Haapsalu vana postkontori taga asuvas sünnitusmajas. Samuti täitub 1. detsembril 40 aastat päevast, mil asusin tööle tolleaegsesse Eesti pimedate ühingu Pärnu õppetootmiskombinaadi Haapsalu meistrijaoskonda. Elu viis meie pere vahepeal Harjumaale, kus praegugi elan, aga oma kodupaigaks pean endiselt eriliselt just Haapsalut. Olen ikka sõpradele kiitnud Haapsalut sõnadega „Eesti kõige ilusam linn“. Ja on tõesti. Selles linnas on eriline hõng, mis ei ole tingitud ainult mere lähedusest, kuigi ka seda. Meri annab Haapsalule tema näo.

Jaanus Riimets: vajame ka hingeharidust

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Seoses asjaoluga, et september on alkoholi vältimise kuu, meenub aastakümnete taha jäänud karskuskampaania tolleaegses punases impeeriumis ja kuidas see väljendus.

Hoolimata erimeelsustest oleme saavutanud väga palju

[caption id="attachment_253956" align="aligncenter" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui jälgida meie väikse rahva saavutusi ärkamisajast alates, siis ei saa väita, et oleksime olnud täiesti üksmeelsed kõigis küsimustes. Vastuolud olid Jannseni ja Jakobsoni vahel. Veel teravamad vastuolud olid Eesti Kongressi ja Rahvarinde vahel taasiseseisvumise perioodil. Ongi ilmselt võimatu, et miljon inimest oleksid kõiges ühel meelel, eriti kui nad on eestlased.

Jaanus Riimets: Nokia telefon ja Pullapää

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Eesti Päevaleht avaldas 28. juulil artikli, mis taas tõi mälusoppidest välja ka minu elus väga huvitava ajajärgu – aja, mil Eesti oli olnud alles pisut aega iseseisev vabariik ja mil seda riiki ähvardas kriis, millega võrreldavad on ehk ainult hiljutine epideemia ja praegune lähialadel peetav karm sõda. Olin tollal küll näinud mõningaid mobiiltelefone, aga ei teadnud siis nende hinda. Artiklist selgus, et jäägripealik Asso Kommeri käsutuses olnud Nokia maksis summa, mis oli samas suurusjärgus tolleaegsete pensionäride 15 aasta sissetulekuga. Tol ajal oli meie väike riik veel nii vaene, et pensioni ei makstudki, vaid kõik pensioniealised ja ka puudega inimesed said elatusraha võrdselt.

Jaanus Riimets: abielu ja armastus

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui kaks teineteisele võõrast ameeriklast kohtuvad ja omavahel räägivad, siis üsna pea tehakse juttu ka oma perekondlikust seisust. Paraku peab riigis, kus piibel on kohustusliku lisandina igas hotellitoas, enamik ameeriklasi vestluspartnerile tunnistama, et on ka lahutatud. Ilusal suvisel ajal, kui peetakse palju pulmapidusid, sattus meie maal meediasse uudis, mis oleks võinud laiemal avalikkusel ka teadmata jääda.

Jaanus Riimets: moraalne riik

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Uue valitsuse plaanides on maksumuudatuste kõrval oluline koht ka valdkonnal, mis otseselt arvudes ei väljendu. Meie ühiskond on üldiselt lõhestunud, aga üsna tähelepanuväärselt on eraldusjoon maha pandud abielu küsimustes. Inimesed vaidlevad teemade üle, mille üle mõned aastakümned tagasi eriti ei diskuteeritud. Seda hoolimata sellest, et nähtused, millest jutt, on olemas olnud aastatuhandeid.

Jaanus Riimets: maksude efektiivsusest

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui veidi üldistada, siis viimasel ajal janditamisega tuntust kogunud muidu auväärne riigikogu peaks enamasti tegelema rahvalt maksude kogumise ja maksutulu jaotamise teemadega. Eks teatud mõttes ongi konfliktide – ja mitte ainult hiljutiste – tagamaad selles, et inimestele ei meeldi makse maksta, küll aga meeldib maksutulu jaotamisest osa saada. Muidugi on siin vastuolu – kui pole maksutulu, ei saa seda ka ümber jaotada.