Eesti-soome kirjanik Sofi Oksanen kirjutab sel aastal eesti keeleski ilmunud raamatus „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”, kuidas Vene sõdurid süstemaatiliselt ukraina naisi vägistavad.
Iseenesest pole selles traagilises teabes midagi uut, eriti eestlastele, kes jälgivad sõda Ukrainas väga tähelepanelikult, kuid Oksaneni teose muudab tähelepanuväärseks kaks asjaolu. Esmalt isiklik seos. Oksaneni vanatädi keeldus rääkimast, mida Nõukogude sõdurid temaga tegid. Sellised haavad jäävad inimestesse aastakümneteks.
Kuid mitte ainuüksi inimestesse kui eraldi võetavatesse indiviididesse. Oksaneni teene on näidata, kuidas süstemaatiline vägistamine söövitab Venemaa rünnatavaid ühiskondi.
