Eesti-soome kirjanik Sofi Oksanen kirjutab sel aastal eesti keeleski ilmunud raamatus „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”, kuidas Vene sõdurid süstemaatiliselt ukraina naisi vägistavad.
Iseenesest pole selles traagilises teabes midagi uut, eriti eestlastele, kes jälgivad sõda Ukrainas väga tähelepanelikult, kuid Oksaneni teose muudab tähelepanuväärseks kaks asjaolu. Esmalt isiklik seos. Oksaneni vanatädi keeldus rääkimast, mida Nõukogude sõdurid temaga tegid. Sellised haavad jäävad inimestesse aastakümneteks.
Kuid mitte ainuüksi inimestesse kui eraldi võetavatesse indiviididesse. Oksaneni teene on näidata, kuidas süstemaatiline vägistamine söövitab Venemaa rünnatavaid ühiskondi.
Kirjanik kirjutab,et leiba lauale saada,lugeja loeb,et silmaringi laiendada aga väita,et iga kirjandusteos on 100% tõene?
Mõtlev inimene kes vähegi viitsib ennast maailmas toimuvaga kursis hoida ja kahtleb meie peavoolu järgmisi tõdesid:Skripalide mürgitamine,Malaisia lennuki allatulistamine,Butša tragöödia jne.
Ei saa mööda minna,et igas sõjas toimub vägivalda naiste kallal aga seda alati mõlemal poolel ! Meie aga suleme tõe ees silmad ja peksame palli ühte väravasse !