Avakülg Tags Erkki bahovski

Silt: erkki bahovski

Erkki Bahovski: Venemaa teine käik

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Eile, 1. juulil lõppes Venemaal 25ndast juunist kestnud referendum konstitutsiooniliste paranduste üle. Pole kahtlust, et parandused läbi lähevad – sel nädalal näitas riigi korraldatud uksesuuküsitlus toetust parandustele 76 protsendi ulatuses. Kõige tähtsamad Vene konstitutsiooni parandused on klauslid, mis sätestavad Vene seaduste ülimuslikkuse rahvusvahelise õiguse ees ning need, mis võimaldavad Vene presidendil Vladimir Putinil olla põhimõtteliselt president eluks ajaks.

Erkki Bahovski: kelle kujusid võib lõhkuda?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Rassirahutustes monumentide ründamine sunnib küsima ajaloo kohta ebamugavaid küsimusi. „Avaliku ruumi ideoloogiline kujundamine ja ümberkorraldamine on omane kõikidele ühiskondadele, ent toimub võimendatult totalitaarsetes ühiskondades. Mida suuremad on poliitilised muutused, seda enam teiseneb ka avalik ruum: püstitatakse monumente ja kõrvaldatakse vanu, ehitatakse ja kujundatakse ümber teid, tänavaid ja väljakuid,” kirjutab ajaloolane Marek Tamm Eesti Ajaloomuuseumi kogumikus „Monumendid ja võim“ (kaasautoriteks veel Rita ja Jaak Valge). Tõepoolest, üleilmsed rassirahutused, mida on jõutud juba kutsuda revolutsiooniks, on võtnud lisaks tavalisele märatsemisele sihtmärgiks ka monumendid. Black Lives Matter (BLM) liikumise rünnakud mitme ajaloolise suurkuju monumendi vastu sunnivad esitama mitmeid ebamugavaid küsimusi. Seda mõlemalt poolt.

Erkki Bahovski: maailm läbi omakeelse prisma

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Välisminister Urmas Reinsalu tutvustas teisipäeval riigikogus Eesti välispoliitika arengukava aastani 2030. Ja ehkki nii arengukava tegijaile kui ka lugejaile on selge, et kõik kirjapandu ei pruugi 2030. aastaks teostuda, tasub jälgida põhilisi suundumusi ja loomulikult ka arengukava vajadusel kohendada. Jälle peab kirjutama meediast. Ütleb ju arengukava üks punkte, et „Eesti inimesed on teadlikumad välispoliitikast ja julgeolekust”. Ma lisaksin ka, et Eesti inimesed on maailmast üldse teadlikumad, sest elavad pidevalt välismaal.

Erkki Bahovski: vasakule kaldu eesti ajakirjandus? Võibolla siiski mitte

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kunagine kolleeg Postimehes ja ajakirjandusõppejõud Priit Pullerits tekitas läinud kuu lõpus tormi Eesti avalikkuses, väites intervjuus ERRile, et enamik eesti ajakirjanikke on vasakule kaldu. „Pilt on väga halb kahes suhtes. Online-ajakirjandus soosib kiirust, mistõttu on palju vigu – nii trükivigu kui ka faktivigu. Teine väga kurvaks tegev tendents on see, et klassikaline puhas uudis on juba ammu hakanud eesti ajakirjandusest kahetsusväärselt kaduma ja seda on asendanud nõukogulike sugemetega artikkel, kus ajakirjanike arvamused, hoiakud ja suhtumised kumavad läbi. Kumavad vastuvõetamatult minu jaoks läbi. Kumavad vastikult läbi. Ma ei näe enam asjatundlikke ja erapooletuid ajakirjanikke, aga ma näen asjatundlikke ja sotsiaalseks sõdalaseks muutunud ajakirjanikke,” toob ERR ära tsitaadi Pulleritsult. Tsitaadis esimeses pooles toodud väitega tahan sada protsenti nõustuda. Tõesti, nii trüki- kui ka faktivead ajavad mõnikord naerma, aga enamasti teevad kurvaks. Et ma olen ka elus mõne raamatu tõlkinud, tean, et põhiline on tõlkimise juures osata oma emakeelt ehk teada, kuidas midagi kõlab eesti keeles. Noored online-ajakirjanikud oskavad ilmselt hästi inglise keelt, kuid emakeelsed väljendid jäävad unarusse. Fakte ei kontrollita ning igasugused liba- ja valeuudiste saidid pääsevadki löögile.

Erkki Bahovski: Hiina mõistatus

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Pärast Saksamaa ühendamist 1871. aastal tekkis Euroopasse täiesti uus julgeolekupoliitiline olukord. Võimsa riigi olemasolu alal, kus enne oli peetud sõdu ja mis oli toiminud puhvertsoonina, ajas kihevile kõik toonased Euroopa suurjõud – Ühendkuningriigi, Venemaa, Prantsusmaa ja Austria-Ungari. Saksamaa arengut jälgisid tähelepanelikult ka mitte-Euroopa jõud – USA, Jaapan ja hääbuv Osmani impeerium. Saksamaa oli lihtsalt liiga suur ja võimas, et seda ignoreerida. Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste üle on vaieldud nüüdseks juba üle 100 aasta, kuid kahtlemata olid teiste seas sõja katalüsaatoriks vastastikused hirmud. Peategelane Saksamaa ise kartis, et on koloniaalses võidujooksus teistest maha jäänud. Liiatagi peljati Berliinis oma tööstusliku potentsiaali leidvat Venemaad. Peterburis aga kardeti Saksamaa tugevnemist (meenutagem, et toona olid Saksamaa ja Venemaa naabrid). Prantsusmaal jälgiti murega Saksamaa rahvastiku kasvu ja meenutati kibedusega kaotatud Prantsuse–Preisi sõda. Ühendkuningriik aga kartis Mandri-Euroopas ühe riigi liigset domineerimist – asjaolu, mida Briti välispoliitika oli ligi 500 aastat üritanud vältida. Austria-Ungaris kardeti aga Balkani natsionalismi ülekandumist impeeriumisse.

Erkki Bahovski: Must Surm ja koroonaviirus

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ajaloolised võrdlused pole kunagi täpsed. Sest enamasti võrreldakse mingit osa laiemast nähtusest ega lasta faktidel end segada. Ajaloolised võrdlused – nagu näiteks Nõukogude Liit ja Euroopa Liit – teenivad tihti ka poliitilise kapitali kogumise eesmärki ega ole seetõttu väga tõsiselt võetavad. Siiski võib ajaloolisi võrdlusi kasutada ka millegi õppimiseks või ärahoidmiseks. Kui mõtiskleda pisut katku ehk Musta Surma ja koroonaviiruse üle, leiame sarnasusi ja kohti, mida praegugi meeles pidada. Esmalt on hämmastav sarnasus katku ja koroonaviiruse leviku vahel. Must Surm hakkas Gobi kõrbest 1320. aastate lõpus liikuma Euroopa poole, jõudes Itaaliasse ja sealt edasi Euroopasse 1347. aastal. Praegugi näeme, et koroonaviirus arenes Hiinast ja Itaalia on hetkel enim viiruse all kannatav riik. Kuid geograafiline sarnasus on kokkusattumus, tegelikult tuleb vaadelda katku mõju inimese mõtlemisele ja majandusele.

Erkki Bahovski: draakoni varjus

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Isamaa erakonnale kuulub valitsuses nii välis- kui ka kaitseministri portfell, seega on just see erakond kohustatud hea seisma Eesti julgeoleku eest. Tegijal juhtub: riigikogu Isamaa fraktsiooni eelmise nädala koosolekul, kus selgitati Hiina telekommunikatsiooni Huaweiga seotud ohte, istus ka Huawei lobist, endine minister Marko Pomerants. „Mõneti on isegi hea, et Marko Pomerantsi, Huawei ja Isamaa juhtum jõudis totaalse absurdini. Asjad, mida enne vaid oletada võis, on julgeolekuteenistuste ja avalikkuse ees nüüd alasti,” kirjutas hea kolleeg Evelyn Kaldoja oma kommentaaris (PM, 21.02.2020). Jah, on tõesti hea teada, et Janek Mäggi juhitav kommunikatsioonifirma Powerhouse teeb PR-tööd Huaweile. Lobistide olemasolus pole tänapäeval midagi imelikku, kuid imelikuks kisuvad asjad siis, kui need ei mahu enam traditsioonilise lobitegevuse alla. Asi ei piirdu ainult poliitikaga, kui viidata Isamaa fraktsiooni koosolekule, vaid paraku peab rääkima ka ajakirjandusest. Iga lobisti või PR-tegelase unistuseks on mitte maksta reklaami eest, vaid lasta näidata oma huvide eest seismist ajakirjanduse tegeliku osana. Powerhouse’i tuleb ses plaanis ainult õnnitleda.