2 C
Haapsalu
Teisipäev, 27. veebruar 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Erkki bahovski

Silt: erkki bahovski

Erkki Bahovski: Soome uus president tähendab Eestile head

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Soome presidendivalimised võitis Alexander Stubb. Tema edu vastaskandidaat Pekka Haavisto ees osutus küll väiksemaks, kui olid näidanud küsitlused, aga võit on võit ja Stubbist saab Soome 13. president. Geopoliitiliselt on Soome ehk keerulisimas julgeolekupoliitilises olukorras alates 1944. aastast, mil Soome sõlmis Nõukogude Liiduga Jätkusõjas vaherahu. Stubbi ees seisab mitu ülesannet, millega Soome senised presidendid pole pidanud rinda pistma. Esmalt muidugi saab Stubbist esimene president, kes ametisse astumise hetkel on NATO liikmesmaa juht. Soome eelmine president Sauli Niinistö jõudis olla Soome kui NATO liikmesmaa president mõnda aega, kuid NATO-poliitika ja enda NATOsse kinnistamise ülesanne jääb Stubbi õlule.

Erkki Bahovski: betoonpunkrite selgituseks

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Jaanuari keskel sai teatavaks, et Eesti rajab idapiirile umbes 600 betoonpunkrit kaitsmaks end Venemaa võimaliku agressiooni eest. Kokku läheb ettevõtmine maksma umbes 60 miljonit eurot. Oleks mugav langeda siinkohal demagoogilisse retoorikasse ja nentida, et 60 miljonit leitakse, aga umbes 10 miljoni ümber õpetajatele käib igavene tants ja trall. Aga ei, riigikaitse on tõsine asi ning on selge, et valitsus lähtub selgest ohuhinnangust. Neid punkreid kavatseta rajada lihtsalt ilu pärast. Uudise juures on oluline märgata, et samasugune plaan on Lätil ja Leedul. Sest kui näiteks Läti midagi sellist ei teeks, satuks ohtu ka kogu Eesti kaitseliini mõttekus. Siis saaks agressor lihtsalt 600 punkrist mööda minna, okupeerides enne Läti ja tulles Eestisse lõunapiirilt.

Erkki Bahovski: Euroopa otsib vastuseid Trumpile

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Iowa osariigi eelvalimised võitis USA vabariiklaste seas ülekaalukalt eelmine president Donald Trump, saades üle poole (51 protsenti) häältest. Selle peale on paljud avaldanud arvamust, et edasistel eelvalimistel pole mingit mõtet, sest Trumpi ülemvõim on lihtsalt liiga suur. Kusjuures Trump tegi seda, vaatamata mitmele pooleli olevale kohtuasjale, samuti vaatamata asjaolule, et ta ei osale vabariiklaste presidendikandidaatide debatis. Niisiis terendab ülima tõenäosusega võimalus, et 2024. aasta presidendivalimistel lähevad uuesti vastamisi Donald Trump ja praegune president, demokraat Joe Biden. Ainult Biden suudab arvamusküsitlustes praegu Trumpile ligilähedaselt vastu saada. See kõik omakorda tekitab küsimuse, mida peaks Euroopa, sh Eesti, ette võtma, kui Trump on tagasi Valges Majas.

Erkki Bahovski: vaadata tagasi, et mõelda edasi

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Aasta algul on kombeks vaadata ikka ettepoole. Ent praegu alanud aasta pakub suurepärase võimaluse vaadata tahapoole. Et samas saada aru, mis toimub praegu ja tulevikus. Segane jutt? Kõigest järjekorras. Nimelt tähendab alanud aasta, et Eesti tähistab mitmeid olulisi tähtpäevi oma ajaloos, olgu need nii positiivse või negatiivse tähendusega. Kui hakata aastast 2024 lahutama maha kümnekaupa aastaid, jõuame mitme olulise sündmuseni, mida on põhjust meenutada ja mis tegelikult nõuavad debatti ka praegu. Õigupoolest algas sõda Ukrainas juba 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris ja annekteeris Krimmi ning mahitas sõjategevuse algust Ida-Ukrainas.

Erkki Bahovski: mis jääb mööduvast aastast meelde?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kui eelmise aasta lõpus võis hellitada lootust, et mööduv aasta tuleb parem, siis võta näpust. Mõnes mõttes oli 2023. aasta hullem kui 2022. aasta. Alates kevadest räägiti Ukraina läbimurdest, mis pidi täiendama 2022. aasta sügise pealetungi ja mis pidi viima sõja Ukraina võiduni. Küsimus ongi, kas saab Vene kaitseliinide valguses üldse rääkida läbimurde võimalikkusest. Võibolla oligi vale eeldada Ukrainalt mingit läbimurret – kui lääne doktriinide järgi peab Ukraina pidama piiratud konventsionaalset sõda, ründamata Vene territooriumi, siis Venemaa peab Ukrainas piiramatut konventsionaalset sõda. Kuidas ses tingimustes võiski rääkida Ukraina läbimurdest?

Erkki Bahovski: jutt agressori julgustamisest pole pelk loba

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kui maailmas keevad sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas, tundus, et Ladina-Ameerika on sel aastal konfliktist puutumata jäänud. Aga ei, autoritaarne Venezuela otsustas teha referendumi, millega hääletanud kiitsid heaks, et naaberriigi Guyana Essequibo piirkond kuulub tegelikult Venezuelale. Essequibo piirkond moodustab umbes kaks kolmandikku Guyana territooriumist ja selle pindala on ligemale 160 000 km². Ehk siis ligemale neli Eestit. Lugeja võib nüüd otsustada, et Ladina-Ameerika on piirkond, mis suurt huvi ei paku, ja esitada küsimuse, miks peaks sellest midagi üldse kirjutama. Aga stopp – Venezuela ja Guyana vaidluses on ärevaks tegevaid paralleele meile palju lähemate konfliktide ja sõdadega ning seega on mureks alust küllalt.

Erkki Bahovski: NATO uue juhi otsinguil

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Vastates hiljuti USAs väljaande Politico küsimusele, kas ta kandideerib järgmiseks NATO peasekretäriks, ei välistanud Kaja Kallas seda võimalust. Rahvusvaheline meedia oli Kallast pakkunud järgmiseks NATO peasekretäriks varemgi, kuid siis oli Eesti peaminister need spekulatsioonid ümber lükanud. Mis võis Kallast ajendada praegu ütlema „jah“ võimalusele saada alliansi järgmiseks juhiks? Sisepoliitiline olukord? Võibolla adutakse ikkagi kuskil Reformierakonna klaasitagustes sfäärides, et peaministri abikaasa idavedude skandaal ja maksutõusud koos uute maksudega on Reformierakonna populaarsuse katastroofiliselt alla viinud.

Erkki Bahovski: Iisraeli konflikt pole meile eksistentsiaalse tähendusega

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Iisraelis on holokausti päev kevadel, seega ei lange see kokku holokausti mälestuspäevaga lääneriikides 27. jaanuaril. Punaarmee jõudis 27. jaanuaril 1945 Auschwitzi (oleks võinud sinna ka varem jõuda, aga see on juba omaette lugu). Iisraeli holokausti päev tuleb heebrea kalendrist, mis tähendab, et gregooriuse kalendris on see liikuv püha. Ma olen viibinud holokausti päeval Iisraelis. Tel Avivist Jeruusalemma sõitev liinibuss peatus kaheks minutiks (ka kõik teised sõidukid) ja inimesed tulid bussist välja, et mälestada teise maailmasõja ajal tapetud kuut miljonit juuti. Praeguse Iisraeli-Hamasi konflikti valguses on oluline teada, miks Iisrael holokausti mäletab.

Erkki Bahovski: Viktor Orbàni silmamoondustrikid

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] See, mis pidi juhtuma, juhtuski. Ehk siis äraseletatult tõsiasi, et peaminister Kaja Kallase idavedude skandaal on võtnud temalt Euroopa moraalimajaka rolli. Uudisteagentuur Reuters tsiteeris eelmisel nädala Kaja Kallast pärast seda, kui Ungari peaminister Viktor Orbàn oli Hiinas surunud kätt Vene presidendi Vladimir Putiniga. „Väga, väga ebameeldiv,“ ütles Kallas Reutersi teatel. Meie peaminister lisas veel, et Orbàni käitumine on seda ebaloogilisem, kui arvestada Ungari turbulentseid suhteid Venemaaga läbi ajaloo. Budapest sellistele avaldustele vastamata ei jäta. Nii panigi Orbàni pressiesindaja Zoltan Kovacs X-i (endine Twitter) pika jutu, kus tõi eraldi välja Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku ärisidemed Venemaaga. Kovacsi postituses oli juttu teistestki poliitikutest, kelle moraalsus olla vaid fassaad.

Erkki Bahovski: miks Hamas Iisraeli ründas?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Esmaspäeval helistas mulle üks tuttav ja küsis, miks üldse oli vaja Hamasil Iisraeli rünnata. Oli ju selge, et Iisraeli vallutada nad ei suuda ja et Gaza sektoris on oodata taevast Iisraeli pommirahet. Täpselt nii ongi läinud – Gaza on pommirahe all ja Iisraeli kaitsejõud on teatanud Iisraeli territooriumi puhastamisest Hamasi võitlejaist. Hamasi motiivide üle on arutatud maailma meedias päris palju. Laias laastus võib need jagada geopoliitilisteks, psühholoogilisteks ja otseselt kasutoovateks.