Avakülg Tags Erkki bahovski

Silt: erkki bahovski

Erkki Bahovski: milline on tõde Estonia kohta?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Norra filmitegijate seninägematud kaadrid parvlaevast Estonia ja iseäranis vrakis laiutavast august tekitasid oodatult uue vandenõuteooriate laine. Paljudest, kes varem olid samal ajal immigratsiooni-, dopingu-, viroloogia-, meedia- ja uue kunsti eksperdid, said üleöö ka laevaehitusasjatundjad. Kui mõelda tagasi aastasse 1994, mil Estonia katastroof aset leidis, siis ei olnud sotsiaalmeediat ja internetki oli Eestis lapsekingades. Alternatiivsed teooriad Estonia katastroofi põhjustest levisid ka siis, kuid mitte säärase võimenduse ja haardega nagu praegu. Estonia huku uurimiskomisjon sai toona kindlasti rahulikumalt töötada. Interneti, aga eriti sotsiaalmeedia levik on viinud meid tõesti tõejärgsesse ajastusse. Igale teooriale leidub vastuteooria ja igale väitjale leidub oponent. Juba olemuslikult sünnitab igasugune suur tragöödia vandenõuteooriaid, mida on peaaegu võimatu ümber lükata, sest on raske vaielda väitega, nagu valitsus varjaks midagi. Valitsus varjabki alati midagi, enamasti julgeoleku-, aga mõnikord ka välispoliitilistel põhjustel (partneritega on kokku lepitud, kui palju millestki räägitakse).

Erkki Bahovski: kunstisaalis, kunstisaalis…

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Tuleb tunnistada, et nagu Pärnu linnavolikogu liige Heldur Paulson (EKRE), ei mõista ka mina suuresti uut kunsti. Teatavasti esines Paulson Pärnu linnavolikogus hingestatud sõnavõtuga Läänemere kunstisadama vastu, aga jõudis kiiresti uue kunsti kui niisuguse tümitamiseni. Vestlesin siinse kolumni jaoks ühe oma muusikust sõbraga. Tunnistasin talle, et kuna elevant on mulle kõrva peale astunud, ei mõista ma näiteks Arvo Pärdi muusikat. Aga ta seletas mulle, mis teeb Pärdi muusika erakordseks. Vaadates ka seda, kuidas Pärt ennast ülal peab, on selge, et tegemist on väljapaistva isiksusega. Maailmas on palju asju, millest ma aru ei saa. Välja arvatud mõni sõna, ei saa ma näiteks aru hiina keelest, aga ma ei arva sellegipoolest, et hiinlasi või nende keelt tuleks sellepärast kuidagi ignoreerida. Sama kehtib uue kunsti kohta. Kui sellest aru ei saa, ei tähenda see, et uus kunst oleks halb ja tuleks ära keelata.

Erkki Bahovski: kas Euroopa Liit võtab roosad prillid eest?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamine Novitšokiga on pannud Euroopa keema. Muidu Venemaa igasugustele sigadustele läbi sõrmede vaatav Euroopa Liit on seekord võtnud tavatult tugeva hoiaku, nõudes Moskvalt mürgitamise igakülgset uurimist. Novitšok ei ole rotimürk, vaid keemiarelv, ja seetõttu on Euroopa häiritud – keemiarelva kasutamine on otsene oht kodanike elule ja heaolule. Pealegi polnud Novitšoki kasutamine esmakordne ning see fakt näitab Moskva jultumust ja ülbust Euroopa suhtes. Muu hulgas on Saksamaal – see on teatavasti riik, kus Navalnõi on haiglas – hakanud järjest rohkem kõlama hääled, et Berliini ja Moskva ühisprojekt, gaasijuhe Nord Stream 2 tuleks lõpetada. Kui Saksamaa lõpetaks Nord Stream 2, tähendaks see täispööret Saksamaa suhetes Venemaaga ning mõjutaks ilmselt ka tervikuna Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid. Suhted kindlasti ei paraneks ja tuleks oodata Venemaa vastumeetmeid.

Erkki Bahovski: Habarovski hoiatus

Erkki Bahovski: Habarovski hoiatus

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Aastaid tagasi õnnestus sattuda Siberisse, Baikali järve juurde. Eks uudistamist oli palju, kuid üks enim hämmastanud asju oli kohalike viha Moskva ja moskvalaste vastu. Meid, baltimaalasi koheldi kui välismaalasi – et ka meie mässasime Moskva vastu, siis võis olla tegemist ka ühise vaenlase äratundmisega. Ja see viha polnud mingi porin, mida Eestis kuuleb maal mõnikord tallinlaste kohta. See oli ikka tõsine viha. See kõik tuli meelde, kui nägin Habarovski protestijate siltide seas ka kirja, mis teatas, et „Me vihkame Moskvat”. Tehniliselt võttes pole Habarovsk enam Siber, vaid Kaug-Ida, kuid Moskva sekkumist ei sallita sealgi.

Erkki Bahovski: Hagia Sophia ajaloo ristteel

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Märgid ei ole head – mullu põles Jumalaema kirik Pariisis ja sel aastal on Türgi president Recep Tayyip Erdoğan otsustanud teha Istanbulis asuvast Hagia Sophiast uuesti mošee. Nii Jumalaema kirik kui ka Hagia Sophia on maailmakuulsad sümbolid ja nende käekäik on kahtlemata meie kõigi mure. Mõnes mõttes on Hagia Sophia tugevamgi sümbol kui Jumalaema kirik Pariisis. Ehkki viimast teavad paljud Victor Hugo samanimelise romaani järgi, on Hagia Sophia olnud rohkem ajaloo ristteel. 6. sajandil Bütsantsi keisri Justinianuse ehitatud katedraal jõudis aastail 1204-1261 olla ka katoliku kirik pärast seda, kui ristisõdijad olid 1204. aastal Konstantinoopolit rüüstanud. 1261. aastal sai katedraalist taas õigeusu kirik. 29. mail 1453, kui osmanid vallutasid linna, olevat osmanite sultan Mehmet II Vallutaja ratsutanud Hagia Sophiasse, kus talle oli avanenud laipu täis katedraalist kujuteldamatu vaatepilt. Sellegipoolest kuulutas Mehmet, et Hagia Sophiast saagu kohe mošee. Esimene moslemite palvus peeti seal juba 1. juunil 1453.

Erkki Bahovski: Venemaa teine käik

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Eile, 1. juulil lõppes Venemaal 25ndast juunist kestnud referendum konstitutsiooniliste paranduste üle. Pole kahtlust, et parandused läbi lähevad – sel nädalal näitas riigi korraldatud uksesuuküsitlus toetust parandustele 76 protsendi ulatuses. Kõige tähtsamad Vene konstitutsiooni parandused on klauslid, mis sätestavad Vene seaduste ülimuslikkuse rahvusvahelise õiguse ees ning need, mis võimaldavad Vene presidendil Vladimir Putinil olla põhimõtteliselt president eluks ajaks.

Erkki Bahovski: kelle kujusid võib lõhkuda?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Rassirahutustes monumentide ründamine sunnib küsima ajaloo kohta ebamugavaid küsimusi. „Avaliku ruumi ideoloogiline kujundamine ja ümberkorraldamine on omane kõikidele ühiskondadele, ent toimub võimendatult totalitaarsetes ühiskondades. Mida suuremad on poliitilised muutused, seda enam teiseneb ka avalik ruum: püstitatakse monumente ja kõrvaldatakse vanu, ehitatakse ja kujundatakse ümber teid, tänavaid ja väljakuid,” kirjutab ajaloolane Marek Tamm Eesti Ajaloomuuseumi kogumikus „Monumendid ja võim“ (kaasautoriteks veel Rita ja Jaak Valge). Tõepoolest, üleilmsed rassirahutused, mida on jõutud juba kutsuda revolutsiooniks, on võtnud lisaks tavalisele märatsemisele sihtmärgiks ka monumendid. Black Lives Matter (BLM) liikumise rünnakud mitme ajaloolise suurkuju monumendi vastu sunnivad esitama mitmeid ebamugavaid küsimusi. Seda mõlemalt poolt.