Avakülg Tags Erkki bahovski

Silt: erkki bahovski

Erkki Bahovski: väikeriigil ei tohiks olla mitut välispoliitikat

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Välispoliitikat defineeritakse üldiselt kui instrumenti, millega riik edendab ja kaitseb oma huve väljaspool riigipiire. Seda muidugi üldiselt, sest üleilmastumine on teinud ka sellesse klassikalisse definitsiooni oma korrektiivid: riigi huve tuleb edendada ja kaitsta ka riigipiiride sees ning tihti pole riigipiirid olulised ehk välispoliitika on segunenud sisepoliitikaga ja vastupidi.

Erkki Bahovski: rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh

[caption id="attachment_218287" align="aligncenter" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Juuni keskel oli majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas sunnitud tegema avalduse, et raha raudtee ehitamiseks Haapsalu ja Rohukülani ei jätku. Esialgu ehitatakse raudtee valmis Turbani. Võib muidugi küsida, missugune mõte on Turbal kui lõpp-peatusel – sest tavaliselt jookseb raudtee kahe linna vahel –, aga kui raha ei ole, siis pole midagi teha. Mäletatavasti oli Haapsalu raudtee sees igasugustes valimislubadustes, seda nii kohalike kui ka praeguste, riigikogu valimiste eel. Haapsalu raudtee eelarvest mahakriipsutamisele oli eelnenud valitsuse otsus taganeda kokkuleppest, mille järgi kasvab teaduse rahastamine Eestis ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Sellega kaasnes teadlaste mõnitamine nende nimetamisega punaprofessoriteks. Pole kahtlust, et mõneski ülikoolis on tööl nõukogude aja jäänukid, kes on üles kasvanud marksismi-leninismi „viljastavates” tingimustes, kuid enamik teadlasi on juba nooremad ja pole suure tõenäosusega Marxi lugenudki. Kuid nii see riigivanker – või peaks äkki ütlema: riigirong – meil veereb. Rahaga on lihtne: seda kas on või ei ole. Ilusad valimislubadused on sattunud tegelikkusega silmitsi.

Erkki Bahovski: vabaduse manifest

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Mis on laulupeo mõte? Tõepoolest, mis võiks viia inimesed 2019. aastal laulukaare alla koos laulma? Mikk Pärnitsa 2017. aasta artikkel Sirbis (14.07.2017), kus ta võrdles laulupidu apartheidiga, väites, et laulupidu eksisteerib üldse tänu Venemaale, sest aitab koos hoida eestlust, tekitas tormi veeklaasis ja pani mõne eriti rahvuslikult meelestatud inimese tegema üleskutseid kultuurileht sulgeda.

Erkki Bahovski: euroskeptikute suurvõitu ei tulnud

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Jälle sekkus Eesti ellu Brexit. Brittide lahkumine Euroopa Liidust tekitas Eestile europarlamendis lisakoha. Eelmisel korral pidi Eesti nihutama oma Euroopa Liidu eesistumisaega pool aastat ettepoole, sest Ühendkuningriigi eesistumine oli pärast Brexitit mõeldamatu.

Erkki Bahovski: Marine Le Pen Maarjamaal: mida oodata?

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Täna peaks teiste rahvuskonservatiivsete jõudude seas jõudma Eestisse Prantsuse Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen. Loomulikult on kära tema Eestisse saabumise üle suur, mis on ka mõistetav, sest tegemist on võibolla tuntuima ja mõjukaima rahvuskonservatiivse poliitikuga Euroopas pärast Jörg Haiderit.

Bahovski: kas Euroopa tõuseb tuhast?

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] See pole pelgalt sõnakõlks, et tuleroaks langenud Jumalaema kirik Pariisis ühendas Euroopat. Jumalaema kirik tõepoolest ühendas, sest tegemist oli ehitisega, mida teadsid ka nõukogude ajal teispool raudset eesriiet elavad idabloki inimesed. Või vähemalt meie, sest koolis tuli lugeda Victor Hugo 1831. aastal ilmunud romaani „Jumalaema kirik Pariisis”, mis lõi kiriku ümber pigem positiivse oreooli. Missuguseid ehitisi me veel teadsime? Jah, Eiffeli torn oli ka pigem positiivse tähendusega, aga näiteks Valge Maja, Kapitoolium või Westminsteri palee olid ikka kurjuse kehastuseks.

Erkki Bahovski: mida ütles soome rahvas?

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Erkki Bahovski Diplomaatia peatoimetaja „Rahvas on rääkinud,” tviitis soome kirjanik Jari Tervo pärast põhjanaabrite valimistulemuste selgumist, „nüüd tuleks selgusele jõuda, mida rahvas ütles”. Ja tõepoolest – segadus on suur. Nii mahtusid Antti Rinne juhitud ja valimised võitnud sotsiaaldemokraadid, põlissoomlased ja Koondpartei kõik 0,7 protsendipunkti sisse. Esimest korda sai valimiste võitja alla 20 protsendi häältest. Rekord on ka see, et valitsusparteid kaotasid 200kohalises Eduskunnas 34 kohta. Mingil imelisel viisil sai valitsuses olnud Koondpartei veel ühe koha juurde, kuid peaminister Juha Sipilä juhitav Keskpartei ja põlissoomlastest lahku löönud Sinine Tulevik kaotasid.

Erkki Bahovski: kes juhib keda?