Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Eesti-soome kirjanik Sofi Oksanen kirjutab sel aastal eesti keeleski ilmunud raamatus „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”, kuidas Vene sõdurid süstemaatiliselt ukraina naisi vägistavad. Iseenesest pole selles traagilises teabes midagi uut, eriti eestlastele, kes jälgivad sõda Ukrainas väga tähelepanelikult, kuid Oksaneni teose muudab tähelepanuväärseks kaks asjaolu. Esmalt isiklik seos. Oksaneni vanatädi keeldus rääkimast, mida Nõukogude sõdurid temaga tegid. Sellised haavad jäävad inimestesse aastakümneteks. Kuid mitte ainuüksi inimestesse kui eraldi võetavatesse indiviididesse. Oksaneni teene on näidata, kuidas süstemaatiline vägistamine söövitab Venemaa rünnatavaid ühiskondi.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Nädalapäevade jagu tagasi hääletas Eesti ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, millega kutsuti üles lõpetama Palestiina okupeerimist Iisraeli poolt. Teema muutus tuliseks, otsust kritiseeriti avalikkuses palju ja välisministeeriumi kantsleril Jonatan Vseviovil tuli meedias tihti jagada selgitusi, miks Eesti just nii hääletas. Kuid enne, kui arutada selle üle, kas Eesti praegune hääletusotsus oli õige või mitte, vaataks korra tagasi sellele, kuidas üldse on Lähis-Ida küsimust Eesti avalikkuses tajutud. Meenutagem näiteks aega 20–25 aastat tagasi – siis oli Lähis-Ida, eriti Iisraeli-Palestiina teema midagi sellist, mis oli tihti millegi arusaamatu võrdkujuks.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Tõtt-öelda ei kavatsenud ma riigikogu liikmete hiinlaste poolt pooleldi kinni makstud visiidist Hiina esmalt kirjutada, sest nii Postimees kui ka Eesti Päevaleht mõistsid visiidi oma juhtkirjades hukka. Lisaks leidus teisigi kriitilisi arvamusi. Ent kuulates ja lugedes Hiinast naasnud saadikute juttu, tuli ikkagi teema juurde tagasi tulla. Nii näiteks rääkis riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (RE) esmaspäeva õhtul Aktuaalses Kaameras, et talle tuli üllatusena avalikkuse negatiivne reaktsioon fakti peale, mille järgi tasus enam-vähem poole riigikogu liikmete reisist vastuvõtja ehk Peking. „…oleks me seda ette teadnud, et see on nüüd see probleem, ma arvan, me oleks leidnud selle lahenduse," tsiteerib ERR Kivimäge.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Muhus Liiva poe ees nägin hiljuti üht tuttavat ja poliitikahuvilistena veeres meie jutt Jaak Madisoni astumisele Keskerakonda. No näed, ütlesin, võib aastaid õppida politoloogiat kõrges koolis, uurides valimissüsteeme ja seda, kuidas valimistel antud hääled muunduvad kohtadeks esinduskogudes, aga Eesti poliitika trumpab ikka tavalise poliitikateaduse üle.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Üks argumente Venemaad mitte Ukraina sõjas karta ja mitte alluda Moskva tuumasantaažile on, et tuumariigiga on võimalik sõdida küll. Näidetena tuuakse Vietnami sõda, milles USA lõpuks oma hambad murdis, ja Nõukogude-Afganistani sõda, mis lõppes teatavasti Nõukogude vägede taandumisega. See kõik on õige, kuid tuleb meenutada, et ei Vietnam ega Afganistan tunginud vastavalt USA ja Nõukogude Liidu territooriumile.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Sumari raamatukohvikus läinud nädalavahetusel Muhus arutlesid kirjanikud selle üle, et iga lugeja loeb tekstist välja midagi just talle tähtsat. Kirjanik kirjutab kõigile, aga iga lugeja tõlgendab loodut omamoodi. Nii pole üksnes tekstiga. Igasugused märgid ja sümbolid avalikus ruumis tekitavad alati tõmblusi ja seega tuleb nende märkide ja sümbolite loojatel alati mõelda, kas minna turvalist teed ja rahulduda millegagi, mis kedagi ei ärrita, või minna teadlikult piire rikkuma ja tekitada pahameeletorm.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kui USA presidendi John F. Kennedy korteež keeras Dallases 22. novembril 1963 Elmi tänavale, kus kõlasid saatuslikud lasud presidendi pihta, oli meedia presidendi jälgimise juba lõpetanud, sest midagi muud tähtsat presidendi Dallase programmis enam ei olnud. Nii saamegi vaadata kaadreid presidendipaari saabumisest Love Fieldi lennuväljale 22. novembri hommikul ja ringsõitu linnas. Aga mitte mõrva, mille jäädvustas 26sekundilise filmina üksnes Abraham Zapruderi amatöörkaamera. Nüüd, 13. juulil, leidis atentaadikatse USA ekspresidendi ja praeguse presidendikandidaadi Donald Trumpi vastu aset tuhandete mobiiltelefonide omanike ja meedia kohalolekul. Kaadreid sellest, kuidas Trumpi kõrva tabab kuul ja mis edasi saab, on saanud näha miljonid vaatajad üle maailma.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ameerika Ühendriikides on puhkenud demokraatide leeris paanika pärast seda, kui nende presidendikandidaat ja praegune president Joe Biden esines väga nõrgalt teledebatil vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi vastu. Biden ajas sõnu segi, kokutas ja tegi mõttetuid pause. Trump ajas oma tavalist, alternatiivsete faktidega pikitud juttu, aga USA ja rahvusvahelise üldsuse tähelepanu koondus Bidenile. Kuidas võib Biden juhtida USAd veel neli aastat? Ja kuidas ta ameeriklasi praegugi juhib? Mõneti veider ja koomilinegi oli lugeda uudiseid demokraatide „avastusest“, et Biden ei mänginud teledebatil välja ja kannatab selgelt vanadusnõtruse all. Kuidas saab Bideni vanadusnõtrus olla mingisugune avastus?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ehkki esmaspäeva õhtul ei suutnud Euroopa Liidu liidrid kokku leppida, kes saavad ühenduses kõrged ametikohad, püsib Eesti peaminister Kaja Kallas jätkuvalt konkurentsis. Kallas on kandidaat Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kohale. Sellest tulenevalt tuleks uurida, missugune on üldse välisesindaja positsioon ehk mida Kaja Kallas Brüsselis tegema hakkab. Mõistagi on suurim erinevus asjaolus, et Kallas ei esinda üksnes Eestit, vaid tervet Euroopa Liitu. See eeldab mitte üksnes tugevaid avaldusi (ehkki ka need kuluksid kõrge välisesindaja puhul aeg-ajalt ära), vaid konsensuse otsimist liikmesriikide vahel.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Sotsiaalmeedias on paljud ilmselt tähele pannud meeme, kus George Orwell, olles jõudnud aastasse 2024, avastab ahastades, et tänapäeva maailm on vägagi sarnane tema romaanis „1984“ kirjeldatuga. Või nending, et „1984“ oli kirjutatud ikka hoiatuse, mitte juhendina. Olgugi et naljakad, tundusid need meemid mulle alati veidi liialdatutena. Aga mitte enam – olles lugenud uudist, et väidetavalt soovib maksu- ja tolliamet (MTA) juurdepääsu eraisikute pangakontodele, meenus pea automaatselt Orwelli „1984“ ja selles olev Suur Vend, kes jälgis totalitaarse ühiskonna elu.