29.4 C
Haapsalu
Teisipäev, 16. august 2022
Avakülg Tags Erkki bahovski

Silt: erkki bahovski

Erkki Bahovski: ennustamatu ja brutaalne sõda Ukrainas

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Üks Ukraina sõja suurimaid paradokse on, et enne sõda Läänelt pidevalt demokraatia kohta loenguid saanud Ukraina võitleb tegelikult nüüd sellesama Lääne vabaduse ja demokraatia eest. Sõda paneb mõne asja sootuks teise perspektiivi – kas praegu mõtleb Euroopas keegi tõsiselt näiteks ühelt poolt Euroopa Komisjoni nõuete ja teiselt poolt Ungari ja Poola õigusriigi põhimõtetest kinnipidamise peale. Ei ole kahtlust, et kui Ukraina Vene sõjamasinat ei peata, liigub see edasi Euroopa peale. Tasub mõelda ajaloole – 1920. aastal peatas „ime Vislal” Punaarmee pealetungi Varssavile Poola-Nõukogude sõjas. Kommunismi eksport oli selleks korraks lõppenud ja ehkki ka mitmed Saksa militaarsed ringkonnad ei pidanud Poolat iseseisvuse vääriliseks, ei õnnestunud neil toona kommunistidega kokku leppida. See lepe tuli alles 23. augustil 1939.

Erkki Bahovski: kas lääs suudab mõista Putinit?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Pühapäeval küsis minu käest kolm inimest, kas Ukraina ja Venemaa vahel tuleb sõda. Kuidas ma saan selliseid asju teada? Isegi kui midagi ennustada ja nii ei läheks, oleks ju paha lolliks jääda. Tagantjärele aga tark olla on vaid tühikäigutarkus. USA on korduvalt hoiatanud, et sõda on kohe puhkemas (võibolla nende ridade lugemise ajaks on ka puhkenud). Tuleb meeles pidada, et USA presidendi Joe Bideni hoiatused ei põhine üksnes mingisugusel nägemusel, vaid luureinfol. Kui edasi spekuleerida, siis võib ka oletada, et mitte kõik Vene sõjaväelased ei torma ummisjalu sõtta, vaid lekitavad läänele infot Vene sõjaplaanide kohta, lootes niiviisi sõda ära hoida. Nii nagu enamik Saksa kindralitest ei soovinud sõda, pidades Adolf Hitlerit hullumeelseks.

Erkki Bahovski: sõna ja tegu

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski.[/caption] Üks põhjus, miks rahvusvahelised organisatsioonid on ellu kutsutud – et vähekenegi leevendada rahvusvahelistes suhetes valitsevat anarhiat ja pakkuda väikeriikidele vähemalt tunnet, et nood on suurriikidega võrdsed. Nii on Euroopa Komisjonis kõigil 27 liikmesriigil oma volinik ja ühenduses leidub veel valdkondi, kus mis tahes riik võib mingi otsuse vetostada. NATO 30 liikmesriigi hulgas langetatakse otsuseid ühehäälselt. Ehkki ÜROs on viis alalist julgeolekunõukogu liiget, kel on vetoõigus, loeb peaassambleel ka iga riigi hääl. Siiski ei kaota rahvusvahelised organisatsioonid anarhiat ja alati jääb kohti, kus väikeriikide hääl ei kõla nii tugevalt kui suurriikide oma. Või saavad suurriigid teatud puhkudel endale lubada rohkem kui väikeriigid.

Erkki Bahovski: Soome ja Rootsi NATO kõrval

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Venemaa ultimatiivsed nõudmised läänele ja relvade täristamine Ukraina piiril on ajanud kihevile NATOsse mitte kuuluvad Rootsi ja Soome. Nii pidas Soome president Sauli Niinistö oma uusaastakõnes oluliseks mainida, et Soome teeb oma julgeolekupoliitilised valikud ise. Sama on korranud üle ka Soome peaminister Sanna Marin. Äsja avaldas Soome päevaleht Helsingin Sanomat jaanuari kahe esimese nädala jooksul tehtud küsitluse tulemused. Nende järgi toetab 28 protsenti soomlastest NATOsse astumist ja 42 on sellele vastu. See ei viita justkui soomlaste suurele armastusele NATO vastu. Kuid kontekst loeb. Ja kontekst on, et eelmisel korral ehk 2019. aastal oli NATOsse soovijaid tervelt kaheksa protsendipunkti vähem. Ka pole NATOsse mittetahtjaid olnud nii vähe kui praegu, 2022. aastal. Esimest korda on NATO-le vastuseisjate hulk väiksem kui 50 protsenti ehk 42 protsenti.

Erkki Bahovski: mida alanud aastast maailmas oodata?

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Mida toob endaga kaasa alanud aasta maailmas? Kristallkuuli mul käepärast ei ole ja ennustamine on üldse tänamatu tegevus, ent enam-vähem kindel võib olla järgmiste trendide ja sündmuste peale. Esmalt muidugi jätkuvad nähtused, mis said hoo sisse eelmistel (või eelmisel) aastatel. Ei pääse me ka 2022. aastal koroonast ja ülima tõenäosusega näeme vaktsineerimisvastaste proteste nii meil kui ka mujal. Meil võibolla isegi vähem intensiivselt, sest sel aastal ei ole Eestis valimisi ja vaktsiinivastasust ei saa seega rakendada valimisvankri ette. Ja nagu oleme juba õppinud, annab suveks koroonaviirus ajutiselt järele. Riikide poliitika aga jääb koroonapandeemias erinevaks – kes paneb piirid kinni, kes kohustab kandma maske ja kes võtab lõdvemalt.

Erkki Bahovski: anno 2021: maailma lahku ja kokku ajavad trendid

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Milline oli mööduv aasta maailmas? Kas võib tuua välja mingeid trende, mille põhjal ennustada, mis suunas on maailm liikumas järgmistel aastatel? Keeruline küsimus, sest trendid on… vastuolulised. ÜRO kuulutas mööduva aasta küll rahu ja usalduse aastaks, kuid anno 2021 seda kindlasti ei olnud. Ei saa samas eirata, et kuskil maailmas oli rahu ja oli usaldus. Rahvusvahelisi suhteid võib liigitada mitme kategooria põhjal. Üks neist on mõõdupuu, kas riigid teevad omavahel koostööd või valitseb pigem anarhia, kus iga riik on enda eest väljas. Loomulikult pole see pilt nii mustvalge, sinna vahele mahub halle varjundeid, kus riigid teevad koostööd, kuid samal ajal rivaalitsevad omavahel. 2021. aasta kõike seda ka pakkus.

Erkki Bahovski: mida näitas Bideni ja Putini videokõne?

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski.[/caption] Teisipäeval pidasid veidi üle kahetunnise videovestluse USA president Joe Biden ja tema Venemaa kolleeg Vladimir Putin. Nagu oli arvata, keskendus presidentide jutuajamine Ukrainale. Huvitaval kombel leidus Kremli koduleheküljel vestluse kohta seekord infot rohkem kui Valge Maja koduleheküljel. Mõlemad leheküljed toonitasid Ukraina teemat, kuid Kreml oli looritanud kõne sisu edasiandmise veel meenutusega teisest maailmasõjast, rõhutades, kuidas USA ja Nõukogude Liit olid toona liitlased. Oodatult süüdistas Moskva sõjapingete kruvimises Kiievit. Seevastu Valge Maja kõne referaat oli väga lakooniline, sisuliselt oli tegemist hoiatusega Moskvale. Sõjapinged on Ukraina kohal tõusnud haripunkti ning mõneti lausa groteskseks muutis teema asjaolu, et Ukraina olukorra tõsiduse kohta oli USA sunnitud oma Euroopa liitlasi veenma värske luureinfoga. Muidugi võib see kokku olla üks suur mäng. Et ameeriklased söödavad teadlikult eurooplastele ette andmeid. Et Moskva koondab Ukraina piirile vägesid, aga tegelik löök tuleb kuskil mujal. Muide, ma ei kirjuta väga alla väitele, nagu ei saaks Ukrainas tulla sõda, sest sõda ei saa olla nii avalik. Selle teooria pooldajate arvates peab sõda kuidagi algama salamahti.

Erkki Bahovski: Kremli kavatsused Ukrainas

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Just nagu Poola–Valgevene migrandikriisist – täpsemini öeldes lisandub Poolale ka Leedu ja Läti – vähe oleks, põriseb kriisitrumm ka Ukraina–Vene piiril. Õigupoolest pole Ukraina kriis alates 2014. aastast lõppenudki, aga nüüd on tuurid taas üleval. Mida siis oodata Vene vägede koondumisest Ukraina piirile? Ameerika luure järgi võib selles piirkonnas olla kuni 100 000 Vene sõdurit, pluss muidugi igasugust lahingutehnikat. Valgevene orkestreeritud rändekriisist valvel olev Euroopa on veelgi närvilisem Ukraina kriisi poole vaadates. Ja mitte ainult Euroopa – mures on ka NATO, mis tähendab peaasjalikult USAd.

Erkki Bahovski: hübriidsõda Valgevene moodi

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Esmaspäeval pingestus ootamatult ja kiiresti olukord Poola–Valgevene piiril, kui Valgevene võimud hakkasid Poola ajama tuhandeid migrante. Poola saatis migrante tõkestama sõjaväe ja sestpeale on sealne asjade seis püsinud plahvatusohtlikuna. Muidugi, päris ootamatult see kriis esmaspäeval ka ei saabunud. Varem oli Valgevene pressinud migrante Leetu ja vähemal määral Lätti. Samuti polnud migrantide teelt kõrvale jäänud Poola.

Erkki Bahovski: erakond või sekt?

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Päris mitu inimest on mulle kinnitanud, et nad lihtsalt ei saa vaktsiinivastastest aru. Selline arusaam meenutab kangesti Venemaad, mida ka justkui ei saaks mõistusega võtta ja missugust uskumust Venemaa muidugi ära kasutab. Ent ei tasu heisata valget lippu ei Venemaa ega vaktsiinivastaste peale. Jätame Venemaa nüüd kõrvale ja katsume aru saada vaktsiinivastastest. Viimased on inimesed nagu meie kõik ja seega tuleb üritada nende uskumustest ja tegudest aru saada mõistuspäraselt. Esimene mõte on, et vaktsineerimine on üle politiseeritud. Seega saab justkui neutraalsest küsimusest hoobilt küsimus, kas keegi on valitsuse vastu või mitte. Seda oli näha ka laupäevasel suurmeeleavaldusel Tallinnas, kus paljud ütlesid, et tulid Vabaduse platsile protestima valitsuse tegevuse vastu.