Läänemaalt reisib Soome keskmiselt 5579 inimest aastas, kellest umbes 369 on Soomes võõrtööjõuks.
Tartu ülikooli geograafia osakonna mobiilpositsioneeringul põhinevast uuringust selgub, et kõigist Soomes käijatest veedab keskmiselt 369 läänlast Soomes vähemalt 183 päeva aastas. Alates 183 päevast aastas loetakse välisriigis viibija võõrtööjõuks.
Uuringu koostaja Rein Ahase sõnul ei pruugi kõik Soomes pikemalt viibijad olla tööl, näiteks võib selle arvu sees olla Soomes õppijaid või töötajaga kaasa läinud pereliikmeid.
„Aga suurema tõenäosusega ikka töötavad, tavaliselt pereinimesed ei hoia enam Eesti telefoni, kui pere on kaasas,” lisas ta.
Lääne maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhi Merle Mäesalu sõnul moodustab 369 inimest vaid 2,7 protsenti kogu Läänemaa tööealisest elanikkonnast ja see arv on üllatavalt väike. Võrdluseks — töötuid on Läänemaal 4,6 protsenti tööealisest elanikkonnast.
„Tean, et mobiilpositsioneeringut peetakse laialt levinud innovaatiliseks meetodiks, aga see ei tähenda kaugeltki absoluutset tõde,” ütles Mäesalu. „Mina arvan, et see arv on tegelikult oluliselt suurem.”
Rein Ahase sõnul on 95 protsenti Eesti elanikkonnast mobiiltelefoni kasutajad ja seega ei tohiks uuringu viga kuigi suur olla. „Võib olla nende arvel, kellel on juba Soome telefon.”
Kõigist Soomes töötavatest eestlastest moodustavad läänlased vaid 2,7 protsenti, jäädes maakondadest 13. kohale. See on aga kooskõlas elanike arvuga. Läänemaa on rahvaarvult Eestis eelviimane maakond.
Rahvaarvuga kooskõlas on ka Soomes töötavad läänlased omavalitsuseti — enim töötab Soomes Haapsalu ja Ridala valla inimesi.
Soomes käib 328 152 eestlast aastas, neist Soomes töötajateks peetakse 13 652. Võõrtööjõud on pärit pigem teistest Eesti piirkondadest kui Tallinnast ja Harjumaalt.
Uuringust tuli välja ka see, et Soomes on eestlasi tööpäeviti rohkem kui nädalavahetustel.
Uuring põhineb mobiiltelefonide positsioneerimisel: kui paljud eestlased kasutavad telefoni välismaal helistamiseks ja kui paljud soomlased kasutavad oma mobiiltelefoni Eesti mobiilivõrgus.
Uuring põhineb operaatori EMT andmeil. EMT turuosa Eestis on 40–45 protsenti, seega on uuringu valimiks ligi pool Eesti mobiilikasutajatest. Maakondade statistika arvutamisel arvestati EMT turuosa igas maakonnas eraldi, kinnitas Ahas.
Uuringu tulemustes võib olla vigu, sest kõik inimesed ei kasuta mobiiltelefoni, kõik ei kasuta välismaal olles Eesti mobiilsidet ja seda võivad rohkem teha jõukamad inimesed.
Soome’s olles ei tasspsi kaasas Eesti mobiili, kuna soodsam on osta Eesti Saunalahti kõnekaart ja kodustega nii suhelda.
Edu ja päikest soovides Läänemaa’le
seega 369 perekonda on sotsiaalse riski kandjad ja maksavad perekonnatülide, stressi, tervise, isade kodust äraolemise ja sündimata jäänud laste arvelt kinni riigi tegematajätmisi. aga võimu kurdid kõrvad seda ei näe ega kuule. aga edasi saab see et kogu see jama kleebitakse ennem valimiis plakatitega kinni ja need samad soome töölised valivad neid küüditava kliki uuesti võimule tagasi ja tunnevad rõõmu sellest et saavad soomes tööl edasi käia. täpselt nii nagu ehitatai omal ajal BAMI või likvideeriti Tsernoobolit – olid ju need töölised kõik enda arvates oma aja töökangelased. Hiljem selgus et võimu seisukohalt oli aga tegemist kahurilihaga keda rindele saata.… Loe rohkem »