0

Eriolukord Soomes: kas meetmetest on kasu, kui teha palju erandeid?

Myyrmanni kaubanduskeskuse ees jalutavad üksikud inimesed, sees oli siiski külastajaid rohkem. Foto: Enriika Vunk
Myyrmanni kaubanduskeskuse ees jalutavad üksikud inimesed, sees oli siiski külastajaid rohkem. Foto: Enriika Vunk

Maailmas valitsev olukord pani ka Soome esmaspäeva õhtul vastu võtma karmimaid meetmeid viiruse leviku tõkestamiseks.

Paraku on igal meetmel erandeid ja eranditel omakorda erandite erandid, mis võivad karmid meetmed muuta lihtsalt meetmeteks. Iseasi, kas sellest ka tolku on, kui teed midagi natuke ja natuke jätad tegemata? Teisalt, tark ei torma. Seni, kuni kõiki ei testita, ei tea me ka seda, kui palju viirushaigeid tegelikult on ja ehk on varsti enamik selle juba salaja läbi põdenud.

Peamised elukorralduse muutused, mis Soomes kehtima hakkasid: koolid kinni kolmapäevast, rahvakogunemised piirata kuni kümneni (varasema 500 asemel) ning Eesti–Soome piir kinni neljapäevast. Pendelränne jäi algul lubatuks, aga ka see lõpeb pühapäevast.

Kinosaalid on lahti või kinni

Teisipäeval oli segadus sellega, kas kinosaalid jäävad avatuks või mitte. Veel teisipäeva hilisõhtul kirjutas Helsingin Sanomat, et esmaspäeval vastu võetud meetmega keelata üle kümne inimese kogunemised eeldati, et see käib ka kinosaalide kohta. Paraku on siingi taas tegu erandiga ning kinosaalide jaoks oli vaja eraldi korraldust. Kohalike omavalitsuste kommunikatsioonijuhi Jaana Lehtovirta sõnul on kinosaalid võrreldavad näiteks restoranidega – iga kino saab seega ise otsustada, kas jätkab toimimist või hoiab uksed kinni.
Helsingin Sanomate kommentaariumis oli mitu inimest hämmingus: kas riigi vastu võetud meetmetes on toimunud läbimurre? Kui teatrid ja kontserdisaalid on kinni, siis kuidas saavad jääda avatuks kinosaalid? Päev hiljem, kolmapäeval, ilmub artikkel, et siseministeerium on vea parandanud ja kinod peavad jääma siiski suletuks.

Koolid on kinni – eranditele lahti

Üsna samal ajal, kui otsustatakse, et kõik koolid lähevad kinni, ilmub ka artikkel, et eranditele on koolid siiski avatud ja õppetöö toimub tavapäraselt. Erandite nimekiri on pikk ja vägisi jääb mulje, et soovi korral võivad kooli minna kõik lapsed, kui nende vanemad seda soovivad.

Täpsemalt saavad koolis käia elutähtsate valdkondade töötegijate lapsed. Müüjate, riigitöötajate, arstide, ametnike, turvatöötajate, koristajate, päästjate, õpetajate, sotsiaaltöötajate, meediatöötajate, lennutöötajate ja nii edasi lapsed. Meie lapsedki on muuhulgas erandite seas, kuid kuna meil on võimalus asju nii organiseerida, et lapsed õpivad kodus, olime nood juba nädal varem koolist-lasteaiast ära võtnud.

Eesti–Soome laevaliiklus lahti ja kinni

Algul otsustati, et Soome ja Eesti vahel läheb niinimetatud pendelränne kinni ja laevaliiklus jääb lahti vaid kaubaveoks või koju naasmiseks. See oli üks meetmetest, mille Soome valitsus erakorralisel, 17. märtsil peetud koosolekul viiruse pidurdamiseks vastu võttis. Eestis puhkavad soomlased said sõita koju ja vastupidi.

Uudis pendelrände lubamiseks ilmus juba järgmisel päeval ja pendelrände keelamiseks ülejärgmisel päeval ehk reede hommikul.

Kogu see olukord tekitab ümberkaudsete inimeste seas segadust. Kõik muutub mitte isegi päevadega, vaid lausa tundidega. Samal põhjusel ei soovinud ka Viking Line’i tegevjuht Inno Borodenko teemat kommenteerida. Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link sõnas, et laevad sõidavad edasi ja reisida saab. „Pileti saab osta kodulehelt igaüks, kuid terminalides on taastatud piirikontroll ja kontrollitakse kõiki,” sõnas ta.

Kuna olukord on pidevas muutuses, tuleb jälgida mõlema välisministeeriumi kodulehte, kuhu pannakse jooksvalt infot üles.

„Neil Eesti kodanikel, kelle elukoht on registreeritud Soomes, on endiselt võimalik Soome siseneda, kuid nemad peavad jääma pärast riiki saabumist 14 päevaks kodusesse karantiini,” kirjutas Rain Kooli ERRi veebilehel reede varahommikul avaldatud artiklis.

Ohtlik vanadele ja haigetele

Ilta-Sanomat jagas neljapäeval artiklit, kus Hiina arstid ütlevad, et kaks kolmandikku intensiivravile sattunud koroonaviirusega nakatunutest on surnud. Peamised surmapõhjused on hingamissüsteemi kokkuvarisemine, septiline šokk – rahvakeeli veremürgistus – või kardiovaskulaarsed tüsistused. Siiski on enamik surmadest üle 80aastaste seas või juba eelnevalt haigete või madala immuunsusega inimeste seas.
Samas loen Bloombergi veebilehel värskelt avaldatud uudist, kus praegu ühe suurema ohvrite arvuga Itaalias on 99 protsenti koroonaviiruse surmasid olnud nende seas, kes on olnud eelnevalt haiged, 48 protsenti neist aga vaevelnud kolme või enama haiguse seas.

Täiesti tervete inimeste seas oli suremus 0,8 protsenti. Uuringu viis läbi Itaalia riiklik terviseinstitutsioon.

Kogu selle uperpalli löödud maailma juures tasuks näha või lausa sundida end otsima ka positiivseid pooli. Meie saame olla kodus koos perega ja veeta loodetavasti kvaliteetaega.

Hea aeg perega

Kuna abikaasal on vähemalt aprilli lõpuni puhkus ja planeeritud reisid jäävad ära, on nüüd hea võimalus Soomes ringi seigelda ja riigi loodust ning vaatamisväärsusi avastada. Praegu veel ju võib! Koguneda ei tohi ja pikivahet tuleb hoida, kuid muidu on õues viibimine täiesti lubatud. Veel.

Peale selle on paljud ettevõtted loonud võimaluse end veebis koolitada või kodustes tingimustes treenida. Näiteks on veebitrennid tasuta kasutamiseks andnud Soome suur spordiklubide kett Elixia. Ka eratreenerid on kolinud oma klientidega jõusaalidest värske õhu kätte, mis on samuti suurepärane. Fotograafid loovad veebikoolitusi. Inimesi on vähem nii tänavatel kui ka poodides, järjekordi sisuliselt pole. Kõik raamatud, mida polnud aega lugeda, saab nüüd ette võtta. Tegeleda oma hobidega. Internetiajastul on ju soovi korral kõik käe-jala juures.

Kõik tundub rahulik ja kuulekad soomlased mõistlikud, keegi ei paanitse. Aga neljapäeva lõunal lugesin uudist, et Helsingis Herttoniemi piirkonnas avati uus kaubanduskeskus ning rahvast tungles selle ees nii, nagu maailm oleks tavaline. Vabandage, kas meil on praegu eriolukord? Või siiski mitte? Helsingin Sanomat kirjutab uudises kaubanduskeskuse avamise kohta, et peaminister Sanna Marin on teinud juba varem inimeste poole pöördumise, et nood vähendaks kontakte. Kui seda ei juhtu, karmistatakse ka Soomes liikumist.
Helsingin Sanomate toimetaja Maria Manner, kes jälgis kaubanduskeskuse avamist kohapeal, tviidib samal ajal: „Täna avati Herttoniemi Prisma. Kardan, et nii edasi minnes on peagi ka Soomes väljas liikumise keeld.”

Siiski tasub kogu selle kaose sees jälgida ka positiivseid uudiseid. Turismi vähenemine ja inimeste liikumise piiramine, kogunemiste keelamine on juba praegu loodusele head teinud. Seda on kirjutatud nii Hiinast kui ka Itaaliast. Hiljuti ilmus YLE veebilehel värske uudis Veneetsiast, kus kanalitesse on tagasi tulnud kalad ja ujumas võib näha isegi delfiine. Tundub, et keskkond tänab meid selle eest, et inimesi ja sõidukeid on tänavatel vähem, nii on õhkki meie ümber puhtam.

Koroonaviiruse COVID-19 esimesest juhtumist Soomes teatati 26. veebruaril 2020.

Kasutatud uudised:

Bloomberg ja koroona suremus Itaalias

Hiina arstide sõnul 2/3 surnuid

YLE Veneetsias kalad ja delfiinid

Herttoniemi Prisma avamine

Soome koroonaviiruse interaktiivne kaart

ERR uudis pendelrände keelamisest

Heslingin Sanomat uudis kooli eranditest

Artikkel ilmus laupäevase Lääne Elu paberlehes.

Laupäeval, mil Lääne Elus ilmus lugu erimeetmetest Soomes, oli Soome valitsus juba vastuvõetud meedet koolide lahtioleko kohta taas muutnud – kõik 1-3. klassi lapsed saavad soovi korral koolis käia. Siiski on rangelt soovituslik lapsi võimaluse korral koduõppel hoida.

Soome sulges uue viirusevastase võitluse meetmena kõik koolid alates möödunud nädala kolmapäevast. Juba järgmisel päeval peale otsuse sündi ilmus uudis erandist 1-3. klassi õpilastele kelle vanemad töötavad ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega valdkondades – nemad saavad siiski koolis edasi käia. Samuti jäävad edasigi avatuks lasteaiad.

Esmaspäeval, 23.märtsil, toimub õppetöö kõikides koolides ajavahemikul kell 9-13.00 ning edasisest õppetöö korraldusest teavitab direktor. Kasvatuse ja hariduse valdkonna abilinnapea Katri Kalske sõnul peavad vanemad Wilmasse ehk koolisüsteemi märkima, kas laps osaleb riikliku eriolukorra ajal kodusõppel või koolis lähiõppes.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz