Sinise valguse prillid – kas moeröögatus või vajalik tervisetoode?

Viimastel aastatel on suur osa meie argielust liikunud veebi – näiteks koosolekud, õppetöö ja isegi sotsiaalelu toimuvad suuresti arvutis. Meie silmad on üha rohkem ekraanidest kiirgava sinise valguse ees, mis väsitab silmi, tekitab pingeid ja peavalusid.

Südameapteegi proviisor Herge Tiisvelt selgitab, kas populaarsust koguvatest sinise valguse prillidest on silmade tervise hoidmisel tõepoolest kasu või on tegu pelgalt moeröögatusega. 

Pikalt ekraanide ees töötamine, lugemine, järjepidev televiisori vaatamine ning nutitelefoni kasutamine nõuavad silmadelt pidevat pingutamist. Silmad on suurema osa päevast ühes sundasendis, mis tekitab silmades krampe ning on sage põhjus erinevate vaevuste tekkeks. Peamised kaebused ongi silmade kuivus, sügelus ja punetamine, peavalu, unetus ning halvenenud nägemine.

Mis on sinine valgus ja miks see halb on?

Sinine valgus on kõige suurema energiaga osa nähtavast päikesevalgusest ning inimese keha seostab seda ajaga, mil päike paistab. Looduslikult saadud sinine valgus pole halb, kuna see hoiab meid erksana. Erinevad ekraanid kiirgavad sinist valgust aga ööpäevaringselt ning see takistab kehas melatoniini ehk uinumiseks vajaliku hormooni teket. Seega õhtuti pikalt ekraani vaadates võib uinumine olla raskendatud, kuna organism arvab, et on päev ja ei tohi magama jääda.

USA-s Toledo Ülikoolis hiljuti läbiviidud uuring kinnitas, et sinisel valgusel on otsene seos pimedaks jäämise kiirenemisega. Teadlaste töögrupp leidis, et sinine valgus algatas silmades keemilised reaktsioonid, mille tõttu tekkisid silmarakkudele mürgised molekulid. Nende kahjulikku mõju suutis täie tervise juures olev keha küll mõnel määral tõrjuda, ent mida vanema või nõrgema immuunsüsteemiga inimesega tegu oli, seda kaitsetum ta sinise valguse mõjude eest oli. Kui teisi rakke tekib kehas pidevalt juurde, siis nägemiseks vajalikke kepikesi ja kolvikesi pärast nende hävinemist enam juurde ei teki.

Leevendust võib leida sinist valgust blokeerivatest prillidest

Kõige olulisem on jälgida, et me ei veedaks liiga palju aega ekraanide ees. Olukorras, kus kool ja töö on liikunud veebi ning ekraanide vaatamine on möödapääsmatu, võivad heaks lahenduseks olla sinist valgust blokeeriva filtriga prilliklaasid. Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid on saadaval nii optiliste kui ka nullprillidena ning need on tehtud spetsiaalise tehnoloogiaga, mis imab sinist valgust ja kaitseb silmi. Regulaarselt sinist valgust blokeerivate prillide kandmine neutraliseerib LCD ja LED ekraanidelt tuleva sinise valguse ning võib vähendada silmades pinget ja pakkuda neile leevendust.

Millised on sinist valgust blokeeriva filtri eelised?

• Värvid näivad erksamad.
• Filter aitab kõrvaldada valguse peegeldused ja pimestamise.
• Unetsükkel paraneb.
• Optilisi moonutusi on vähem ja näed realistlikumat pilti.
• Kergem on fookust säilitada ning produktiivsus tõuseb.
• Silmadel on lihtsam lõdvestuda, energiat on rohkem ja silmad on vähem ärritunud.

Mida veel teha, et ekraanidega töötades silmade tervist hoida?

Ekraaniga töötades tuleks teha iga 20 minuti järel kaheminutiline paus, et anda silmadele puhkust. Pauside ajal tuleks vaadata kaugusesse, näiteks aknast välja ja teha erinevaid silmaharjutusi või lasta silmadel lihtsalt puhata ning need aeg-ajalt sulgeda. Samuti tuleks silmade tervise hoidmiseks kasutada arvutiga töötamisel õigeid töövõtteid – monitori ülemine serv peaks olema silmadest allpool, siis on koormus silmadele väiksem.

Eelistada tuleks prilliklaase, millel on spetsiaalne peegeldusvastane kate, kuna need vähendavad ekraanide helenduse väsitavat mõju silmadele. Televiisorit peaks vaatama nii kaugelt, et tekst ekraanilt oleks veel kergesti loetav. Nutitelefoni kasutamise ja raamatu lugemise kaugus võiks olla umbes 40 cm. Nutitelefoni kasutades tuleks seadet hoida umbes 30-kraadise nurga all, see vähendab oluliselt sinise valguse mõju silmadele.

Silmi aitavad kaitsta ka erinevad ekraanifiltrid – eriti soovitatavad on need lastele, kes arvutis koolitöid teevad või arvutimänge mängivad. Samuti tuleks muuta ekraanivalgus seadmetes pehmemaks. Nutitelefonides saab näiteks kasutada õhtul netis surfamiseks öörežiimi, mis vähendab pinget ja koormust silmadele.

Silmi tuleks turgutada aeg-ajalt ka silmavitamiinidega, mis aitavad silmi toita, kaitsta tugeva valguse eest ning leevendada väsimust ja kuivust. Silmavitamiinid sobivad eelkõige inimestele, kes töötavad palju ekraanidega, loevad tihti või pingutavad muudmoodi oma silmi. Silmavitamiini koostisesse on valitud silmale vajalikud vitamiinid, antioksüdandid ja mineraalid, nagu A-, C- ja E- vitamiinid, tsink, oomega-3, seleen ja mustikas.

Lihtsad nipid, mida oma silmade tervise heaks teha:

• tee regulaarseid pause ja vaata kaugusesse;
• ära istu ekraanile liiga lähedal;
• kasuta ekraani jaoks spetsiaalset ekraanifiltrit, mis välistab pimestamise;
• tööruum olgu piisavalt valgustatud;
• ära kasuta maksimaalset heledusrežiimi, keera valgustugevust ekraanil vähemaks;
• vähenda ekraaniaega, eriti enne magamaminekut;
• kasuta sinist valgust blokeeriva pinnakattega prilliklaase;
• tee aastas paar kuud silmade heaks vitamiinikuur silmavitamiinidega.