Et Lääne Elu tõstatas uuesti Reformierakonna rahastamisskandaali ja Lauri Luige rolli selles, ei ole püüd poliitiku kallal norida. Tegemist on hoopis põhimõttega, et inimesel, kes on valitud rahvasaadikuks riigikogus, lasub kohustus valijate küsimustele avalikes asjus vastata. Paar kuud tagasi kirjutas Luik Lääne Elule, et ei vasta rahastamisskandaali puudutavaile küsimustele, sest see ei ole tema teema — tema valdkond on hoopis haridus. Järelikult on ta avalikkusele aruandmise põhimõttest valesti aru saanud.
Lauri Luik on kahtlemata teinud tööd Läänemaa ja kogu Eesti hariduse edendamisel. Olnud isiklikult kohal väikekohaliku tähtsusega üritustel nagu Haapsalu linna algkooli olümpiamängud. Seesama Luik tegi aga prohmaka eetikavaldkonnas: kui mitte erakonnale musta raha annetades, siis avalikkuse arupärimistele vastamata jättes igal juhul.
Kahju, et Lauri Luik ei olnud nõus Lääne Eluga kohtuma. Silmast silma öeldud vastused kõlaksid kindlasti rohkem tema päris oma vastustena ja vähem erakonna pressitöötaja lihvitud vastustena. Kahju, et Lauri Luik ei võtnud vaevaks lahti teha oma internetipanga konto, võtta ühendust oma raamatupidajaga, otsida välja paari aasta tagune arveraamat, teha pingutusi selle nimel, et tuua annetuste loosse selgust. Valijate jaoks.
Kas Lauri Luik annetas parteile musta raha või varjab muid rahastamisskandaaliga seotud asjaolusid? Pole aimugi. Ise loodan, et Luige südametunnistus on puhas, kuid ei mõista tema kindlana näivat soovi seda avalikkusele mitte tõestada.
