Meie meditsiinisüsteem ei ole enam olukorras, kus lööklaused „Võimestame esmatasandit!” ja „Tõstame transpordivõimekust!” päästaksid päeva. Vaja on tõsta vastuvõtunumbreid arstiteaduskonda ja õenduse erialale ning mitte 20 või 30 protsenti, vaid isegi sada protsenti, kirjutas Läänemaa haigla peaarst Edvard Garder ERRis.
Me oleme harjunud arvama, et meditsiinilise tööjõu puudus valitseb kusagil perifeerias ja maakonnahaiglates. See ei vasta tõele, arstide ja õdede puudus mõjutab päev-päevalt aina valusamalt ka pealinna suurhaiglate tegevust, rääkimata väljaspool Tallinna asuvatest keskhaiglatest ning ammugi rääkimata Ida-Virumaast.
Väiksemad üldhaiglad on aga eriti täbaras seisus seetõttu, et lisaks eelmainitule on haiglate rahastusmudelid Eestis ühesugused (välja arvatud eraldi rahastusmudel SA Hiiumaa Haiglale).
Kuna inimesed eelistavad elada ja töötada tõmbekeskustes, tuleb väiksemates linnades asuvatel haiglatel maksta töötajate värbamiseks riigi suuremate haiglatega võrreldes kõrgemat palka. Selline palgafond sööb aga omakorda ära väikehaiglate investeerimisvõimekuse.
Kui haigla ajaga kaasas käia ei suuda, on veelgi raskem leida töötajaid, kes on valmis tööle tulema trööstitu välisilmega hoonesse, kus puuduvad ka kaasaegsed võimalused eneseteostamiseks. Kokkuvõttes on tegemist surnud ringiga.
