24.4 C
Haapsalu
Neljapäev, 25. juuli 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Edvard Garder

Silt: Edvard Garder

Uus Läänemaa haigla juht pole veel teada

[caption id="attachment_392167" align="alignnone" width="2000"] Kolm aastat Läänemaa haiglat juhtinud Edvard Garderi tööleping oleks lõppenud 1. juulil, kuid ahvatlevama pakkumise tõttu paneb ta ameti maha kolm kuud varem. Foto: Peeter Langovits[/caption] Kuu lõpus paneb ameti maha Läänemaa haigla juht Edvard Garder, kes alustab 3. aprillist tööd erameditsiinikeskuse Confido juhatuse esimehe ja tegevjuhina. 1. aprillist on Läänemaa haigla juhita, kinnitas haigla ravijuht Alge Vare. „Kahju on, üks arstist inimene vähem,” ütles Vare. Haapsalu linnapea ja Läänemaa haigla nõukogu liige Urmas Sukles ütles, et talle tuli teade haiglajuhi lahkumisest nädala alguses üllatusena. „Järelikult hinnatakse teda ka mujal,” ütles Sukles. Mis haigla juhtimisest edasi saab, ei osanud Sukles ega teinegi haigla nõukogu liige, perearst Andri Meriloo kolmapäeval veel öelda. Meriloo ütles, et teab vaid haiglajuhi lahkumisest.

Õdede õpe läks Haapsalus käima

[caption id="attachment_387782" align="alignnone" width="2000"] Teisipäeval alustas Haapsalus kooliteed 30 tulevast meditsiiniõde, kes saavad diplomi kätte 2026. aasta jaanipäevaks. Foto: Andra Kirna[/caption] Teisipäeval alustas Haapsalu kolledžis kooliteed 30 tulevast õde, kes peaksid kolme ja poole aasta pärast leevendama õdede põuda Läänemaal. Tulevane õde, tegevusjuhendajana töötanud haapsallane Kersti Reimer ütles, et pere ja seitsme lapse kõrvalt, noorim neist kümnekuine, poleks tal kuidagi olnud võimalik Tallinnas õppida. „Ei, mitte mingil juhul,” ütles Reimer. „Kogu see logistika, pere ja väikesed lapsed – see oleks päris võimatu!”

Sada aastat haiglaelu sai raamatuks

[caption id="attachment_360092" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haigla peaarst Edvard Garder ja õendusjuht Marju Lepmets peavad vast ilmunud raamatut Eestis ainulaadseks. Foto: Silver Raidla[/caption] Äsja ilmunud raamat „Läänemaa haigla lood. 100 aastat Läänemaa haiglat” toob ehedalt välja, et Haapsalu haigemaja on aastakümnete jooksul olnud enamat kui vaid raviasutus. Kuigi ühelt poolt on tegemist ajalooraamatuga, pole see kuivade faktidega teos. Raamatu autor Svea Talving on kaante vahele koondanud ja ajateljele paigutanud poolesaja haiglatöötaja mälestused, mis räägivad töö kõrval ka sellest, kuidas seltsielu elati ja probleemidele lahendusi leiti.

Perearstid on hädas patsientide eriarsti juurde saatmisega

[caption id="attachment_355828" align="alignnone" width="1139"] Kullamaa ja Martna perearst Hiie Tiisler ja Haapsalu perearst Helle Saarsoo. Fotod: Urmas Lauri ja Helle Saarsoo[/caption] Läänemaal on eriarsti vastuvõtule registreerida keeruline – perearstid seda otse arvutist teha ei saa, digiregistratuuris aegu ei ole ja aja broneerimiseks keegi telefonile ei vasta. Probleem algas, kui Läänemaa haigla ühines PERHi registreerimise programmiga, mis võttis Läänemaa perearstidelt võimaluse oma tööarvutist kohe patsiendile uuringuteks või eriarsti juurde aega broneerida. Varem oli haiglal oma programm, millega said arstid ise aegu broneerida ja teadsid kohe, millal patsient eriarsti juurde pääseb ja millal ta taas enda juurde kutsuda. „Oleme ajas sajandi tagasi läinud,” ütles haiglaga samas majas tegutsev perearst Helle Saarsoo. Probleem ei ole mitte ainult selles, et perearst ei saa patsiendile arvutis kohe aega broneerida, vaid ka selles, et registratuuri helistades ei võeta telefonitoru vastu. Sama probleemi kinnitas ka Martnas ja Kullamaal tegutsev perearst Hiie Tiisler. „Registreerimise muusika kestab pikalt,” ütles Tiisler.

Läänemaa haigla võib senisel kujul kaduda

[caption id="attachment_340673" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haiglast võib plaanide järgi saada perearstikeskus. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Uus haiglavõrgu arengukava näeb ette, et Läänemaa haigla senisel kujul enam ei jätka, vaid see muutub kogukonnahaiglaks, kus haigeid ravivad perearstid, üldarstid ja õed. Arengukava koostaja Jaanus Pikani hinnangul peaks esmatasandi arstide kõrval kohapeal olema ka sisehaiguste arst ning tugevdatud valmiduses kiirabi, et vajadusel viia eriarstiabi vajavad haiged haiglatesse, kus on olemas vastav arst.

Maadlejate ja haigla vaheline tüli on punnseisus

[caption id="attachment_342537" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonnas ebaviisaka vastuvõtu osaliseks saanud treener ja haigla pole ära leppinud. Foto: Urmas Lauri[/caption] 4. septembri Lääne Elus kajastatud juhtumis, kus maadlustreener Janar Sõber oli häiritud sellest, kuidas teda ja tema võistlustel trauma saanud hoolealust Läänemaa haigla EMOs vastu võeti, on pooled jõudnud tupikusse. Lääne Elus ilmunud loole vastas haiglajuht pika postitusega haigla Facebooki lehel, süüdistades nii treenerit kui ka maakonnalehte valeväidete avaldamises ja info esitamises moonutatud võtmes. Läänemaa haigla juht Edvard Garder saatis Sõbrale haigla poolt kirjaliku vabanduse ja oli valmis treenerile näitama videosalvestist 28. augusti õhtust, kui tüli tekitanud juhtum haigla erakorralise meditsiini osakonnas aset leidis.

Noor maadleja jäi Läänemaa haiglas arstiabita

[caption id="attachment_340673" align="alignnone" width="2000"] Viga saanud õpilasega Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördunud maadlustreener sai ebaviisaka kohtlemise osaliseks. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lihula maadlustreener Janar Sõber pole rahul talle ja tema õpilasele osaks saanud ebaviisaka kohtlemisega Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonnas, kus arst jättis patsiendi abita ja nimetas teda pärdikuks. Laupäeva õhtul viis Sõber võistlustel kõrva vigastanud õpilase Läänemaa haigla EMOsse. „Täpsustasin EMO töötajale, et kõrva saab korda, kui veri ja rakuvahevedelik süstla ja nõela abil eemaldada,” ütles tosin aastat treeneriametit pidanud Sõber Lääne Elule. „Selle peale ütles õde, et ravi määrab arst,” kirjeldas Sõber läinud laupäeva õhtul EMOs toimunut. Sõbra sõnul täpsustas ta veel vaheuste sulgemise hetkel, et ärgu kõrva katki lõigatagu. „Seepeale ütles õde mulle otse silma vaadates lakooniliselt, et olgu ma vait,” rääkis Sõber. Treener jäi ooteruumi istuma ja püüdis oma sõnul ennast veenda, et just nii teda hetkel ei koheldud. „Nägin ka seinal kirja, et ruumis on kaamerad ja meid filmitakse,” ütles Sõber. Edasine oli aga tema sõnul kõige ebaväärikam kohtlemine, mille osaliseks ta oma alaealise õpilasega on saanud.