Kaitseliidu Lääne maleva pealik kinnitas Lihula üksikkompanii uue struktuuri, millega kompanii astus suure sammu oma eesmärgi poole – jõuda tagasi malevkonna staatusesse.
Struktuurimuudatusega taastati ajaloolised Lihula malevkonna allüksused, Massu ja Lihula rühmad.
Rühmadele lisaks said ajaloolised nimed ka jaod – läinud nädalast on Lihula linnas ning Kloostri, Kõmsi, Massu ja Matsalu külades kodukandinimelised jaod. Usume, et peagi saame ka teistes oma vastutusala külades omakandi üksusi välja kuulutada. Kodukandiüksuste loomisega loodame oma ridadesse ka uusi liitujaid – oma kodukandile toeks ja nurgakiviks olemine on see, mida kaitseliit kogu aeg on olnud.
Eelnimetatud rühmade kõrval on Lihula üksikkompanii struktuuris veel kolmaski rühm, mille moodustavad teenistuses olevad kaitseväelased ja üksikkompaniiga mitte seotud ülesannetega kaitseliitlased. Olemas on ka mõtteline neljas rühm, mis ühendab Lõuna-Läänemaa jaoskonna naiskodukaitsjaid ning Lihula ja Metsküla noorkotkaid ja kodutütreid.
Enne teist maailmasõda tegutses Lõuna-Läänemaal Lihula malevkond, tol ajal küll kompanii nime all, millel oli mitmeid väiksemaid piirkondlikke üksusi. Lihula üksikompaniil on praegu sadakond liiget, malevkonna taastamiseks on vaja liikmete arvu kolmandiku võrra kasvatada.
Justkui struktuuri muutuse tähistamiseks oli 16. ja 17. aprill Lihula üksikkompanii õppepäev, kus täitsid olulist rolli Massu ja Lihula rühmad.
Reede õhtul kogunesid Lihula mõisa üksikkompanii ruumidesse rühmade ja jagude pealikud, et saada järgmisel päeval algava õppuse ülesanded. Pärast käsu saamist toimus viimase analüüs ning ettevalmistused õppepäevaks.
Laupäeva varahommikul kogunes Lihula mõisamäele kahe jao jagu kaitseliitlasi – 1. jagu koosnes vastavalt Lihula ja 2. jagu Massu rühma liikmetest.
Väljaõppeks vajalik varustus käes, andsid jaopealikud rännaku ja rünnaku käsud, misjärel liiguti Järise külla, kus kaitseliitlasi ootas ees esimene ülesanne – hävitada kurjad jõud (loe: vastane), kes hõivasid küla servas asuva maja. Poolteisetunnine süsteemne ründamine kandis vilja ning ülesande edukale sooritamisele järgnes tegevuste kokkuvõtmine, ühine analüüs ning lõunasöögi valmistamine. Lahingust saadud emotsioonid jätsid nii mõnelgi vabatahtlikul kõhu tühjaks, sest muljetamise kõrval ei jagunud söömise jaoks aega.
Kuid ega ka kuri jõud ei jäänud haavu lakkuma, vaid kasutas meie puhkehetke ära ning hõivas Kinksi külaplatsi. Võidu maitse suus, olid Lihula ja Massu mehed valmis kohe taas lahingusse tõttama, et ka see kaunis koduvalla kant kurjusest puhtaks lüüa.
Kuid nagu vanarahvas ütleb, et tark ei torma, nii ka meie. Enne tegevusse asumist järgisime kõiki militaarmaailmas kokkulepitud reegleid – rühmapealik koostas uue käsu ja andis selle jaopealikele, jaopealikud tegid selle põhjal oma käsu ja andsid oma jagudele. Jaod valmistasid ennast eesootavaks ülesandeks ette ja peagi algaski sõit Karuse kiriku juurde, kus plaatini külaplats vabastada. Taas saatis meid enneolematu edu. Esimesest paugust möödus vaevu 20 minutit, kui juba kihutati kurjuse jõud külaplatsi tiigi põhja.
Lihula üksikkompanii pealikuna saan taas tunda uhkust meie võime üle viia läbi vabatahtlike kaitseliitlase baasil sõjalist väljaõpet ja teha seda kõike oma vastutusalal. Taoliste tegevuste kaudu tutvume meie oma vastutusalaga ning kohalikud meie tegevustega.
Loodan, et ajalooliste üksuste taasloomine aitab veelgi kohalikke kogukondi ja meid teineteisele lähemale ja niimoodi saame veelgi rohkem panustada kogukonna tegevustesse külades kohapeal.
Reimo Reimer
Lihula üksikkompanii pealik
Olgu Suur Looja armuline neile, kes iseennast kaitsevad. Ja Lihula Üksikkompanii teeb seda. Au ja kuulsus kõigile !