Bluusifestivali teine päev lõppes Lucky Petersoni improvisatsioonil põhineva kontserdiga, kus imemees laulis ja mängis nii süntesaatoril, elektrilisel orelil kui ka kitarril ja selgitas rahva pideval kaasamisel välja tõsiasja, et eestlane pole publikuna ei tagasihoidlik ega külm.
Poole kaheni öösel väldanud kontserdi lõppedes olid publikuread küll hõredamaks jäänud, kuid sellele vaatamata jätsid und trotsivad muusikafännid bluusijumalale hea mulje. „Kontsert läks suurepäraselt. Ma nautisin väga Haapsalus esinemist ja oli hea näha, et seda tegi ka publik,“ rääkis Lucky Peterson Lääne Elule. Koos oma naise Tamara Petersoniga musitseerinud ja publiku kuumaks kütnud mehe sõnul ei ilmnenud tõsiasi, et eestlased oleksid tagasihoidlikud või publikuna külmad, sest mindi kaasa artistide palvetega anda rütmi, teha laineid, laulda või plaksutada teatud viisil.
Peterson esitas mitu laulu publiku seas kitarriga soleerides ja ringi kõndides. See, et Eesti mees on tantsulõvi ja Eesti naine laulukõri, sai selgeks ühe viimasena kõlanud ja Tina Turneri poolt kuulsaks lauldud „Proud Mary“ saatel.
Küsimuse peale, mis teeb ühest bluusiartistist hea, vastas mees lühidalt ja konkreetselt: „Armastus, peab armastama muusikat.“
Copenhagen Royalsi üks lauljatest ja kitarristidest Jacob Rathje oli pärast piiskopilinnuses põhikontserdil esinemist äärmiselt rõõmus, et publiku seas oli ka nooremaid bluusihuvilisi. „Olen täheldanud ka Rootsis ja Norras, et bluusihuvilised lähevad järjest nooremaks ja üha rohkem inimesi hakkab bluusi nautima – selle üle on mul väga hea meel,” ütles ta.
Ka Rathje jäi publikuga rahule. „Ma nägin, et neile läks peale see, mida me tegime. Nad ei pruugi seda otseste tantsuliigutustega välja näidata, aga palju õõtsumist oli küll,” ütles Rathje. “Bluusimuusika järgi ongi keerukam tantsida,” lisas ta ja märkis, et terve nende kontsert põhines improvisatsioonil.
Päeval raudteejaamas musitseerinud Läti bändi El Trio laulja sõnul ei ole neil kodumaal nii head publikut kui Eestis. „Ma olin meeldivalt üllatunud ja oli suurepärane tunne näha, et publikule läks nii väga korda muusika, mida me teeme,“ ütles Lorete Medne, kes oli ovatsioonist sedavõrd meelitatud, et otsustas laval plaksutavast rahvasummast mitu pilti teha.
Raudteejaam oli pilgeni huvilisi täis, need, kes paviljoni ei mahtunud, leppisid kas raudteerööbastel külitamise või vagunite peal istumisega.
Bluusifestivali ühe kaasakiskuvama kontserdi andis Andres Roots Roundabout. „Siin esinedes on alati teistsugune miljöö ja minu arvates lausa eraldi publik, kes tulebki siia selle jaoks. Mulle väga meeldib siin mängida – publik on lähemal ja vahetum,“ rääkis Roots, kellega koos esinesid raudteejaamas mitme põlve Eesti bluusimuusikud.
Roots on Augustibluusiga seotud olnud pikka aega ja võttis lühidalt kokku, kuidas festival aegadega muutunud on. „Kindlasti on festivalile üha enam toodud popmuusikat, mille tõttu külastab ka suurem rahvamass. Samas kohtab aeg-ajalt paadunud bluusifänne vingus nägudega, kes võivad öelda, et see pole enam päris see. Aga mul on hea meel selle üle, et praegu leiab festivalil tegelikult igaüks enda jaoks midagi ja ma väga loodan, et see traditsioon jätkub,“ rääkis Roots.
Tore kontsert oli ja andis ka paljudele kohalikele tööd. Näiteks taksojuht Seppi Urmas väsis nii ära,et kui kodus viin otsa sai,ronis täis peaga takso rooli ja tahtis uue järgi sõita.Aga jäi politseile vahele,kes ta kambrisse ja paari päeva pärast kohtusse toimetas….
Sa abc oled tola. Tagusid 3 päeva kodus seent ja nüüd teritad siin keelt?
Iga üks teeb mis tahab ega kaaguta sellest siin.
Parim üritus ! Kahju kohe, et nii ruttu läbi sai.
minuarust oli peaesinekask krapsi amatööridest jäljendajad. suur bluusisisa tegi kaks lugu, mis natuke kuulata kõlbasid. mingi bublikuaustus võinuks ka olla et kidra triffe tõmmates paneks äkki suitsus käest ära aga juu siis pold publik seda väärt. kui niinimetataud peaesineja kohale saabus oli pool rahvast juba lahkunud. Huvituv mitu aastat peab kohalik uksetehas tööd tegema et see raha läänemaale tagasi teenida ?
Äkki kommenteerija vaataks enne, mida ta kirjutab. Paha ei teeks näiteks veel koolis õigekirja õppida, või ehk siis mõnel oskajamal lasta parandada enne oma tekst.