Nii nagu kõikjal üle Läänemaa, ehiti ka Lääne-Nigula Vabadussõjas langenute mälestusmärk Vabadussõja relvarahu 100. aastapäeva puhul lilledega.
Pärjad mälestusmärgi jalamile asetasid Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ja volikogu esimees Neeme Suur ning kaitseliidu ja naiskodukaitse esindajatene Urmas Muld ja Eha Grossman. Noorkotkad ja kodutütred lisasid omalt poolt küünlad langenute mälestuseks.
Mälestushetkel kõneles Mikk Lõhmus ja Lääne-Nigula kirikuõpetaja Leevi Reinaru. Kui Lõhmus meenutas Vabadussõja tähtsust ja rääkis sellest, kui oluline oli kahe sõja vaheline üürike iseseisvusaeg Eesti riigile, siis Reinaru tõi esile soomlaste ja teiste välismaalaste abi eestlastele. Reinaru ütles, et nii nagu tulid soomlased eestlastele appi Vabadussõjas, olid nad ühed esimesed, kes tulid Eestile appi ka taasiseseisvumise järel.
3. jaanuaril sada aastat tagasi hakkas kehtima vaherahu Eesti ja Venemaa vahel. 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas andis Eesti vabaduse eest elu üle 6000 inimese. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse traditsioonilise vaikuseminutiga kell 10.30, et mälestades neid, kes sõjas võitlesid ja oma elu Eesti vabaduse eest andsid.
Pärjad asetati kaitseliidu Lääne maleva tegevuspiirkonnas asuvate võidusammaste jalamitele nii Vormsis kui ka Haapsalus, samuti Lääne-Nigula vallas Kullamaal, Martnas, Lääne-Nigulas, Noarootsis ja Nõval ning ka Lihulas ja Kärdlas.
Fotod Facebook/Lääne-Nigula vald
