Ene Pajula: tasuta lõunaid ei ole olemas

Hurraa! Haapsalu linnaliinibussid sõidavad nüüd tasuta. Ega teagi, keda selle ootamatu õnne eest tänada, kas Kadri Simsonit, Jaanus Karilaidu või Haapsalu linnavalitsust.

Pigem siis ikkagi Karilaidu ja linnavalitsust, sest Karilaid on tuntud kui ennastsalgav tasuta bussisõidu eest võitleja. Kadri jutust tuli küll välja, et linnainimestel pole tasuta bussisõitu just ilmtingimata vaja, neil niigi kõik käe-jala juures. Kui just kohalik omavalitsus teisiti ei otsusta, ja Haapsalus otsustas.

Muidugi tõi see kohe kaasa ühe teise probleemi. Tasuta lõunaid ei ole. See oli õigupoolest esimene loosung, millega meid vastamisi seati kohe pärast seda, kui Nõukogude kinnisest konnatiigist vabasse vette purjetasime. Ega seda nõukogude inimesele nii väga seletama pidanudki, meil kõigil oli äsjane isiklik kogemus varnast võtta. Tasuta oli sageli kasuta – kõik olid tasapaksult vaesed, mis tähendab, et mõned olid küll veel vaesemad, aga laias laastus said kõik väikest palka ja ostsid odavaid tooteid, mille kvaliteet oli olematu.

Nüüd sõidab Haapsalu linnaliinibuss küll tasuta, aga palju hõredamalt. Nr 3 buss, mis enne tegi päeva jooksul 13 ringi, teeb nüüd vaid kaheksa. Pensionäril pole selle koha pealt muidugi sobilik häält tõsta, sest esiteks on tema niikuinii ühiskonna ülalpeetav ja teiseks sai tema seninigi bussiga tasuta sõita. Nii et leppigu sellega, mida antakse. Ja ega muud üle jäägi.

Tööl käivate inimestega on teisiti, nemad ilmselt natuke võidavad. Ei oskagi öelda, kui palju, sest pole aimugi, kui palju Haapsalu kuupilet maksis. Ei oska öelda ka seda, kas uus bussigraafik tööle mineku ja töölt tuleku aegadega sobib. Sama küsimus tekib kooli mineku ja koolist tuleku kohta. Buss alustab oma ringi täistunnil, mis tähendab, et hommikul kell 7 ja kell 8 – liiga vara, et sellega kella kaheksaks või üheksaks kooli minna.

Töölt tulekuks võiksid kõne alla tulla bussid, mis alustavad ringi kell 16 ja 18, aga esimene on vist liiga vara ja teine hilja. Nii et kui Kadri Simson lubas tasuta bussisõiduga toetada  tööl käijate huve, siis ega saagi aru, kas sama soov on olnud ka Haapsalu linnavalitsusel.

Muide, Kadri on väsimatult kinnitanud sedagi, et tasuta bussisõidu võimaldamise kõrval on ette nähtud raha ka liinide tihendamiseks. Kas tohib küsida, kuhu see siis jäi? Jaanus Karilaid, meie lugupeetud volikogu esimees, on ometigi mõjukas keskerakondlane? Oleks tore, kui tasuta bussid käiksid, vähemalt tipptundidel, iga poole tunni tagant. Ei oska arvata, kui palju on praegu neid, kes Karilaiule tema liikluskorraldusealase saavutuse puhul plaksutaksid, aga kui saaks bussid iga poole tunni tagant käima, siis mina hääletaksin küll tema poolt.

Mis minusse puutub, siis minul on küll hea meel, et hommikul kella kuuene buss ikka edasi käigus on, sest see on peaaegu ainus, mida ma olen kasutanud – sellega jõuab hästi kella poole seitsmesele Tallinna bussile. Vahel oleks olnud vaja minna ka mõnele päevasele Tallinna bussile, aga selleks ei sobinud ka endine tihedam graafik. Nii et liikumine on naise ilu pant!

Õnneks ongi Haapsalu nii väike linn, et jõuab igale poole ka jala minna. Kuni ma noorem olin, polnud mul Haapsalu linnaliini bussidest aastaid aimugi. Polnud nende järele mingit vajadust. Ja see ongi nii, kuni sa pole veel väga vana ja väeti. Ja mis bussiprogrammi puutub, siis pole vanad ja väetid teadagi mingi sihtgrupp.

Eriti veel, kui vaadata ringi uutes bussides, mis nüüd Haapsalus ringi sõidavad. Istmele ronimiseks ja sealt alla tulemiseks on vaja redelit, kusjuures kinni pole ka kuskilt hoida. Olen näinud, kuidas inimene lihtsalt kukutas ennast istmelt alla.

Ausalt öeldes mõjub see vanade haigete jalgade mõnitamisena. Ja püsti seismine on lausa eluohtlik. Ei tahaks olla olukorras, kus ronimiseks pole enam jõudu ega paindlikkust, aga kui just aegsasti ära ei sure, siis võib see olla meie kõigi tulevik.