Silt: Ene Pajula
Kaunid kodud: Läänemaa erilised aiad
Targad eestlased on öelnud, et rege rauta suvel, vankrit talvel. Nii et võibolla on praegu, südatalvel, just õige aeg mõelda suvele. Põhjuse selleks annab eel
10
Ene Pajula: jälle Karilaid! Jälle Posti tänav!
[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"]
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Hiljaaegu lugesin Lääne Elust väga head uudist: nimelt, et Metsa tänava lossipoolse otsa remont võiks alata juba 2025. aastal.
Minu jaoks oli uudis suurepärane seetõttu, et mu maja remont seisab tänava remondi taga ja kui viimati sel teemal linnavalitsusega kirjavahetust pidasin, lubati remonti parimal juhul alles 2026. aastal. Aga nüüd! Kas ei pane hõiskama?
Ent selle uudise taustal on haapsallasteni jõudnud kaks sellist, millest ei tea, kas nutta või naerda. Üks, et avapaugu on saanud kohalike omavalitsuste valimiskampaania – ega selleni enam palju aega olegi, natuke alla aasta – ja teine, üllatus-üll
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Hiljaaegu lugesin Lääne Elust väga head uudist: nimelt, et Metsa tänava lossipoolse otsa remont võiks alata juba 2025. aastal.
Minu jaoks oli uudis suurepärane seetõttu, et mu maja remont seisab tänava remondi taga ja kui viimati sel teemal linnavalitsusega kirjavahetust pidasin, lubati remonti parimal juhul alles 2026. aastal. Aga nüüd! Kas ei pane hõiskama?
Ent selle uudise taustal on haapsallasteni jõudnud kaks sellist, millest ei tea, kas nutta või naerda. Üks, et avapaugu on saanud kohalike omavalitsuste valimiskampaania – ega selleni enam palju aega olegi, natuke alla aasta – ja teine, üllatus-üllEne Pajula: kas kliimaministeerium ei võiks mõelda suuremalt?
[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"] Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Mõni päev tagasi saatis taristuminister Vladimir Svet kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk olevat edendada jäätmete ringlussevõttu ning parandada selleks jäätmevaldkonna korraldust.
Reformi läbiviimiseks investeerib kliimaministeerium ringmajanduse valdkonda kokku 111 miljonit eurot.
Hommikust õhtuni ei kuule me muud, kui et riigil pole raha, ja nüüd on meil 111 miljonit eurot, et edendada jäätmemajandust. Tore! „Eesti olmejäätmete ringlussevõtu tase on praegu 33 protsenti, kuid eesmärk on kasvatada see 2035. aastaks 65 protsendile,” kinnitas Svet. Veel toredam! Aga miks mitte k
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Mõni päev tagasi saatis taristuminister Vladimir Svet kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk olevat edendada jäätmete ringlussevõttu ning parandada selleks jäätmevaldkonna korraldust.
Reformi läbiviimiseks investeerib kliimaministeerium ringmajanduse valdkonda kokku 111 miljonit eurot.
Hommikust õhtuni ei kuule me muud, kui et riigil pole raha, ja nüüd on meil 111 miljonit eurot, et edendada jäätmemajandust. Tore! „Eesti olmejäätmete ringlussevõtu tase on praegu 33 protsenti, kuid eesmärk on kasvatada see 2035. aastaks 65 protsendile,” kinnitas Svet. Veel toredam! Aga miks mitte kEne Pajula: pole midagi alatumat kui lapse petmine
[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"] Ene Pajula. Foto: Arhiiv[/caption]
Nii Haapsalu Rimi ees kui ka Rannarootsi keskuses on üles seatud sellised automaadi moodi riistapuud, kuhu tuleb üheeurone sisse panna ja kangi keerata, mille peale vupsab välja väike pehme loomake.
Ühe mu hea tuttava laps rääkis juba mitu nädalat, et tema tahab kangesti seda üheeurost mänguasja saada. Lõpuks, laupäeval, 26. oktoobril, tema sünnipäeva hommikul, seadiski pere sammud Rimisse. Laps pani mündi sisse, keeras
Ene Pajula. Foto: Arhiiv[/caption]
Nii Haapsalu Rimi ees kui ka Rannarootsi keskuses on üles seatud sellised automaadi moodi riistapuud, kuhu tuleb üheeurone sisse panna ja kangi keerata, mille peale vupsab välja väike pehme loomake.
Ühe mu hea tuttava laps rääkis juba mitu nädalat, et tema tahab kangesti seda üheeurost mänguasja saada. Lõpuks, laupäeval, 26. oktoobril, tema sünnipäeva hommikul, seadiski pere sammud Rimisse. Laps pani mündi sisse, keeras 
Algasid europarlamendi valimised
[gallery ids="426805,426806,426807,426808,426809,426810,426811,426812,426813,426814,426815,426816"]
Esimese poole tunni jooksul libistas eile Haapsalu kultuurikeskuses sedeli valimiskasti ligi paarkümmend inimest.
Esimesed valijad Kaljo (78) ja Lehte olid kohal juba kaks tundi enne jaoskonna avamist. „Arvasime, et on kella kümnest,“ ütles Kaljo. Mõned minutit pärast keskpäeva oli paar tagasi. Kaljo eelistus oli „natuke värvilisem kandidaat“ ja Lehtel Isamaa.
Ene Pajula: Haapsalu on üks imeline linnake ja võiks selleks jäädagi
[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"] Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Tänavu möödub Haapsalu muinsuskaitseala kehtestamisest 50 aastat. See on meie linna jaoks tähtis tärmin, sest mis oleks Haapsalu ilma oma muinsuskaitse all olevate ehitisteta?
Muidugi on Haapsalu puhul tähtis ka looduslik asend – selliseid sõna tõsises mõttes keset merd asuvaid linnu Eestis rohkem pole ja ega neid mujalgi liiga palju leidu. Aga ikkagi – suure osa Haapsalu identiteedist moodustab just puitehitistest koosnev vanalinn. Minu mäletamist mööda oli siin kunagi plaan ehitada vähemalt kogu Metsa tänav korrusmaju täis – igatahes pääses minu enda maja hädavaevu lammutamisest. Haapsalu autobaasil oli uue ehitise projektki juba valmis. Ja Rüütli tänava hoonestus õnnestus päästa väikese pettuse abil – et seal asub maja, kus on ööbinud Peeter I. Mille kohta kindlaid tõendeid pole, aga otsustajate jaoks oli see argument. Nii et kas keegi kujutab ette Haapsalut, mis oleks tervenisti kui Kastani linnaosa? Nagu oli 30 aastat tagasi öelnud Rootsi kuningas, kui siin visiidil käis – teie vaesus on olnud teie õnn! Rootsis oli piisavalt rikkust, et enamik vanu puitasumeid kokku lükata ja moodsad hooned peale ehitada.
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Tänavu möödub Haapsalu muinsuskaitseala kehtestamisest 50 aastat. See on meie linna jaoks tähtis tärmin, sest mis oleks Haapsalu ilma oma muinsuskaitse all olevate ehitisteta?
Muidugi on Haapsalu puhul tähtis ka looduslik asend – selliseid sõna tõsises mõttes keset merd asuvaid linnu Eestis rohkem pole ja ega neid mujalgi liiga palju leidu. Aga ikkagi – suure osa Haapsalu identiteedist moodustab just puitehitistest koosnev vanalinn. Minu mäletamist mööda oli siin kunagi plaan ehitada vähemalt kogu Metsa tänav korrusmaju täis – igatahes pääses minu enda maja hädavaevu lammutamisest. Haapsalu autobaasil oli uue ehitise projektki juba valmis. Ja Rüütli tänava hoonestus õnnestus päästa väikese pettuse abil – et seal asub maja, kus on ööbinud Peeter I. Mille kohta kindlaid tõendeid pole, aga otsustajate jaoks oli see argument. Nii et kas keegi kujutab ette Haapsalut, mis oleks tervenisti kui Kastani linnaosa? Nagu oli 30 aastat tagasi öelnud Rootsi kuningas, kui siin visiidil käis – teie vaesus on olnud teie õnn! Rootsis oli piisavalt rikkust, et enamik vanu puitasumeid kokku lükata ja moodsad hooned peale ehitada. Ene Pajula: armastuse ja andeksandmise aeg
[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"] Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Üle pika aja oleme jälle korraliku talve saanud. Lumi teeb pimeda aja valgemaks ning katab kinni kõik möödunud aasta jubedused. Maailm tundub helge ja puhas.
Jõuluootust kogevad ka need inimesed, kes Jeesuslapse imet päriselt ei usu, aga samas on see üks ilus pimeduse ja valguse vahelisest võitlusest rääkiv muinasjutt – mis annaks veel rohkem lootust kui vastsündinud lapsuke. Mis pani mõtlema beebidele laiemalt.
Mul hakkab järjest rohkem tekkima tunne, et olen liiga kauaks elama jäänud ega suuda enam moodsa maailmaga sammu pidada. Nagu oleksime liikumas vabameelsest antiigist süngesse keskaega, kus võimu võtavad inkvisiitorid, maa kattub tuleriitadega ja pööbel naudib ahnelt hukkamisi.
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Üle pika aja oleme jälle korraliku talve saanud. Lumi teeb pimeda aja valgemaks ning katab kinni kõik möödunud aasta jubedused. Maailm tundub helge ja puhas.
Jõuluootust kogevad ka need inimesed, kes Jeesuslapse imet päriselt ei usu, aga samas on see üks ilus pimeduse ja valguse vahelisest võitlusest rääkiv muinasjutt – mis annaks veel rohkem lootust kui vastsündinud lapsuke. Mis pani mõtlema beebidele laiemalt.
Mul hakkab järjest rohkem tekkima tunne, et olen liiga kauaks elama jäänud ega suuda enam moodsa maailmaga sammu pidada. Nagu oleksime liikumas vabameelsest antiigist süngesse keskaega, kus võimu võtavad inkvisiitorid, maa kattub tuleriitadega ja pööbel naudib ahnelt hukkamisi. Ene Pajula: naiste elu võimalikkusest maal
[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"] Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Viiruse rünnak näitas, et mõistlik on elada kuskil, kus naabrid ei ela seljas, Venemaa rünnak Ukrainale tegi puust ja punaseks, et tühjad maapiirkonnad on tõsine julgeolekuoht.
Ent mida näitab statistika maaelanike ja eriti maanaiste kohta? Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal Eesti maapiirkondades umbkaudu 168 000 naist, mis on 28 protsenti ehk pisut alla kolmandiku kõigist naistest. Paraku on see osakaal aastatega järjest vähenenud, sest naised, eriti noored ja vallalised, kolivad linna või mõnda teise riiki.
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Viiruse rünnak näitas, et mõistlik on elada kuskil, kus naabrid ei ela seljas, Venemaa rünnak Ukrainale tegi puust ja punaseks, et tühjad maapiirkonnad on tõsine julgeolekuoht.
Ent mida näitab statistika maaelanike ja eriti maanaiste kohta? Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal Eesti maapiirkondades umbkaudu 168 000 naist, mis on 28 protsenti ehk pisut alla kolmandiku kõigist naistest. Paraku on see osakaal aastatega järjest vähenenud, sest naised, eriti noored ja vallalised, kolivad linna või mõnda teise riiki. 
Luuletusega laudlina ja Peterburi lapsehoidja heegeldatud krae
[caption id="attachment_347558" align="aligncenter" width="2000"]
Haapsalu pitsikeskuse juht Mirje Sims laudlinaga, kuhu on sisse heegeldatud terve luuletus. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu pitsikeskuses on praegu vaadata esimesel Eesti põllumeeste seltsi näitusel 1886. aastal auhinna saanud suur heegeldatud laudlina.
Pitsikeskuse näitus „Hingede aeg” on järelkaja kevadisele näitusele „Saatusest suurem – vanaema mälestuseks“, kus võis näha ajakirjanik Ene Pajula vanaema käsitööd.
Haapsalu pitsikeskuse juht Mirje Sims laudlinaga, kuhu on sisse heegeldatud terve luuletus. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu pitsikeskuses on praegu vaadata esimesel Eesti põllumeeste seltsi näitusel 1886. aastal auhinna saanud suur heegeldatud laudlina.
Pitsikeskuse näitus „Hingede aeg” on järelkaja kevadisele näitusele „Saatusest suurem – vanaema mälestuseks“, kus võis näha ajakirjanik Ene Pajula vanaema käsitööd.
Ene Pajula: miks me küll vaktsiini ei usu?
[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"] Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Veevalajast veelemb, nagu ma olen, käin järjekindlalt Haapsalu veekeskuses.
Paar nädalat tagasi esmaspäeval oli vist esimene kord, kui seal vaktsiinipassi küsima hakati. Basseinis ootas mind täielik üllatus – seal oli ainult paar inimest ja suure osa oma kahest tunnist nautisin täielikku üksindust. Privaatbassein – kas pole vägev! Üldse pole põhjust kurta! Ainus probleem – kui keegi ujumas ei käi, on linnavalitsusel seda pagana kallis ülal pidada.
Uurisin veekeskuse valvelauast, et mis värk on. Sealt öeldi, et jah, tundub, et nende püsikliendid on vaktsineerimata ja neil polegi seda passi. See oli küll imelik uudis. Võiks ju arvata, et need inimesed, kes ujumas käivad, hoolitsevad oma tervise eest, aga ju siis mitte.
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Veevalajast veelemb, nagu ma olen, käin järjekindlalt Haapsalu veekeskuses.
Paar nädalat tagasi esmaspäeval oli vist esimene kord, kui seal vaktsiinipassi küsima hakati. Basseinis ootas mind täielik üllatus – seal oli ainult paar inimest ja suure osa oma kahest tunnist nautisin täielikku üksindust. Privaatbassein – kas pole vägev! Üldse pole põhjust kurta! Ainus probleem – kui keegi ujumas ei käi, on linnavalitsusel seda pagana kallis ülal pidada.
Uurisin veekeskuse valvelauast, et mis värk on. Sealt öeldi, et jah, tundub, et nende püsikliendid on vaktsineerimata ja neil polegi seda passi. See oli küll imelik uudis. Võiks ju arvata, et need inimesed, kes ujumas käivad, hoolitsevad oma tervise eest, aga ju siis mitte.