Täna saab 90aastaseks Haapsalu linna aukodanik dr Heino Noor, kellest on pärast Siberi vangilaagreist vabanemist saanud tartlane, kuid kes ei ole unustanud oma sünnilinna.
24. aprillil 1922 sündinud Heino Noor lõpetas Haapsalu gümnaasiumi humanitaarharu 1940 cum laude. Skaudi ja merinoorkotkaste ridades kaasa löönud Noore unistus oli saada mereväeohvitseriks ja seejärel õppida õigusteadust. Kumbki unistus aga ei läinud täide.
Tartu ülikooli teda 1940. aasta sügisel vastu ei võetud — sotsiaalne päritolu ei sobinud. Ta vanemad tutvusid Vabadussõjas, ema Salme Noor oli naiskodukaitse juht Haapsalus, isa Karl Noor sõjaväeohvitser ja politseikomissar.
Heino Noore vanemad vangistati 14. juunil 1941, poeg kuulutati tagaotsitavaks. Ema mõrvati Sosva vangilaagris 24. aprillil 1942. Poeg sai sel päeval 20. Karl Noor oli maha lastud juba kuu aega varem.
Siberist ei pääsenud ka Heino Noor. Tema päritolu ja kuulumise Nõukogude–vastasesse organisatsiooni reetis ta enda võitluskaaslane Haapsalu päevilt. Sverdlovski vanglas loeti talle juulis 1944 ette karistus: kaheksa aastat sunnitööd, viis aastat asumist. Poole sellest ajast töötas ta Kirovogradi vasekaevandustes, teise poole kullakaevanduses ja laagrimeedikuna raske vee tehases.
Eestisse tagasi sai Noor 1952. Arstiteaduskonda võeti ta vastu alles sulaajal 1956, ülikooli lõptas cum laude 1961.
Heino Noor on Tartus töötanud närvihaiguste õppejõuna, aga ka suitsidoloogia ja intensiivravi alal. Teda peetakse Eesti kliinilise toksikoloogia rajajaks.
24. aprill on Heino Noore elus kurb päev ajast, mil ta sai teada, et see on ka tema ema surmapäev.
Hüvitussumma, mis maksti ema rehabiliteerimise puhul, kasutas Noor emaaltari püstitamiseks Haapsalu toomkiriku ristimiskabelisse. Altar on kui märtrisurma surnud emade sümboolne haud, seal lebab karbike Siberi vaevapaikadest toodud mullaga.
Heino Noor on Haapsalu koguduse esimene auliige ja 2007. aastast Haapsalu aukodanik. 1999 tegi ta Wiedemanni gümnaasiumile annetuse usuõpetuse õpetamiseks ja asutas omanimelise stipendiumifondi.
Noore mitmekülgset tegevust, sh teadlase ja arsti, massirepressioonide uurija ja repressiooniohvrite arstina on tunnustatud mitme autasuga.
Kuigi tänasest juba 90, on Heino Noor ikka ergas jälgima elu enda ümber, sõna ja mõttega kaasa lööma. „Haapsalu tulihingeline patrioot, südamega Haapsalu juures. Aeg–ajalt ta helistab mulle ja siis arutame linna asju,” ütles arstist linnapea Urmas Sukles.
Linnapea sõnul pöördubki Heino Noor tema kui kolleegi poole sõnadega „doktor Sukles”.
