Reedel, 22. septembril tähistakse Kirblas vastupanuvõitluse päeva mälestushetkega Jüri Uluotsa kalmul ja sellele järgneva mäestusteenistuse ja koosviibimisega
Kell 12.30 kogunetakse Kirbla kirikuaias asuvale Jüri Uluotsa kalmule, kus kõneleb ajaloolane Mati Mandel. Seejärel algab Kirbla Püha Nikolause kirikus vastupanuvõitluse päeva kontsert–jumalateenistus, kus teenivad Lääne piiskop Tiit Salumäe ja koguduse õpetaja Illimar Toomet. Kontsertosas laulavad isamaalisi laule Ridala põhikooli laululapsed õpetaja Anne Pääsukese juhatusel. Mälestusteenistusel meenutatakse Otto Tiefi valituse tähtsust Eesti ajaloos ja räägitakse valitsusliikmete saatusest. Kirbla kirikus asub ka Kirbla kihelkonna Vabadussõja mälestustahvel, mis on veidi kahjustatud kuid säilinud originaal kujul.
Pärast mälestusteenistust jätkub Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Kirbla rahvamajas, kus kõneleb Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos, esinevad Hilja tamme juhendatavad Ridala põhikooli rahvatantsurühmad. Vastupanuvõitluse päeva lõpetab ühine kohvilaud.
Vastupanuvõitluse päeva tähistatakse 22. septembril, sest sel päeval 1944. aastal kukutati Eesti vabariigi seaduslik, Otto Tiefi valitsus.
Otto Tiefi valitsuse moodustamine on sümboolse tähtsusega samm Eesti iseseisvuspüüdluste ja võõra võimu vastu võitlemises. Tiefi valitsuse nimetas ametisse Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Kuigi valitsus deklareeris Teises maailmasõjas neutraalsust, sai sinimustvalge Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva. Tiefi valitsusest sai alguse Eesti Vabariigi valitsuse tegevus eksiilis, mis andis 1990. aastate alguses täiendava poliitilise ja õigusliku argumendi Eesti vabariigi taastamiseks järjepidevuse alusel.
Valitsuse esimene koosolek toimus Tallinnas 20. septembril. Päev hiljem, 21. septembril 1944 teatas valitsus oma kohustuste täitmisele asumisest, raadio kaudu informeeriti sellest ka välisriike. Valitsuse deklaratsioon maailmale ja eesti rahvale jäi trükkimata, sest nõukogude pommirünnak lõi rivist välja trükikoja elektrivarustuse.
22. septembril 1944 – vaid mõni tund enne Nõukogude Liidu vägede Tallinna jõudmist – lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed. Valitsus kogunes Läänemaale Puise randa Põgari külla, et oodata evakueerimiseks lubatud kiirkaatrit Rootsist. Paat saabus aga alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid Helmut Maandi. Kaarel Liidak varjas ennast nõukogude võimu eest metsavennana ning suri 1945. aastal. Valitsuse ülejäänud liikmed arreteeriti ning mõisteti vangi või surma.
Otto Tiefi valitsuse moodustamine on sümboolse tähtsusega samm Eesti iseseisvuspüüdluste ja võõra võimu vastu võitlemises. Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega teadvustatakse 22. septembril 1944. aastal Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist.
Vastupanuvõitluse päeva tähistatakse kümnendat aastat. Päeva eesmärk on tänada Eestile elanud eestlasi, kes ka võõrvõimu trotsides jäid kindlaks oma aadetele. See on päev, et meenutada metsavendade, poliitvangide ja küüditatute meelekindlust ning üldrahvalikku vastupanutahet. Vastupanuvõitluse päeval on kohane meenutada, et just kirik oli keerulistel aegadel legaalne institutsioon, mis hoidis rahva lootust taaskord riiklikult vabaks saada.
Vastupanuvõitluse päeva Läänemaal korraldavad EELK Kirbla Püha Nikolause kogudus, Kaitseliidu Lääne malev, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Eruohvitseride Kogu, Läänemaa Memento, Lihula vald ja Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit.
Heiki Magnus
Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik
