6

Neeme Suur lubab Lääne-Nigula koolid avatuna hoida

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee


Lääne maavanem Neeme Suur loobus Haapsalus kandideerimisest, nüüd püüab ta võimule saada koduvallas Lääne-Nigulas. Foto: Arvo Tarmula

Lääne maavanem Neeme Suur on Lääne-Nigula vallas sotsiaaldemokraatide nimekirja esinumber ja vallavanemakandidaat.

Suur on olnud kaks korda maavanem, olnud riigikogu liige. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas on Suur 1998. aastast. Nendel valimistel on sotside kõige tõsisem konkurent praeguse Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse valimisliit Ühinenud Kogukonnad.

Miks te ei kandideeri Lõhmuse nimekirjas või vastupidi, sest sotsiaaldemokraadid olid ju need, kes Lõhmuse omal ajal Lääne-Nigulasse tõid?

Vastab tõele, et kui omal ajal oli vaja leida Lääne-Nigulale vallavanem, siis Lõhmus kandideeris. Lääne-Nigula valda kokku pannes oli see kindlasti õige lahendus ja hea valik, praegu on olukord teistsugune.

Kuidas sotsiaaldemokraatide nimekirja Lääne-Nigula vallas iseloomustada?
Meil on esindatud kõik piirkonnad ja meil on kandidaate ka teistest erakondadest. Inimestele meeldivad sotsiaaldemokraatlikud ideed ja lähenemine hoopis rohkem kui erakonna nimi.

Erakondade programmid käsitlevad teisi asju kui kommunaalpoliitika. Näiteks üldisest maksupoliitikast rääkides ei mahuks me tõenäoliselt ühte nimekirja reformierakondlasega. Kohalikust kommunaalpoliitikast rääkides võime aga mahtuda.

Oma valimisprogrammis lubate säilitada praeguse koolivõrgu, aga see lubadus on ju sees ka ühinemislepingus.

Kas ühinemislepingus kirjas olemine on tegelikult garantii? Ühinemislepingut saab volikogu pärast ühinemist 75 protsendi häältega muuta. Teiseks, ühinemislepingus on kirjas, et koolivõrk säilib, kuid on ka lause, et kooli võib sulgeda, kui laste arvu või riikliku rahastuse muutumise tõttu muutub koolipidamine ebaotstarbekaks. Ühinemislepingus on palju selliseid kohti, kus on kaalutlusvõimalus. Meie ütleme, et koolivõrk säilib.

Nõva alajaotuses on teil kirjas, et põhikooli peetakse nii kaua, kui õpilaste arv seda vähegi võimaldab?

Me oleme realistid. Nõvaga tuleb väga palju tööd. Ühinemisleping kehtib neli aastat. Aga mis nelja aasta pärast saab? Lapsevanemale on vaja garantii üheksaks, mitte neljaks aastaks.

Kas teie annate garantii?

Jah, meie anname garantii, et säilitame üheksaklassilised kooli nii, nagu nad on. Teine asi on see, mis ei sõltu meist. Inimesed lähevad mujale tööle ja elama. Kui lõpuks ei ole lapsi, siis kooliastmeid või klasse tühjalt hoida ei ole mõtet. Pole aga midagi raskemat kui taastada midagi, mis on juba kinni pandud. Kooliastmete sulgemine on viimane variant.
Me väikesi koole tuleb kvaliteetselt pidada. Koolidevaheline koostöö peab muutuma tugevamaks ja koolitöö korraldus olema rohkem koordineeritud. Kui ühest koolist ei saa spordivõistlustele võistkonda välja panna, võib selle kokku panna kahest koolist. Vahemaad pole nii suured, et me ei saaks võtta õpilasi bussi ja sõita naaberkooli, kus on väga hea huviring.

Kas teete oma valla huvikooli?

Uus omavalitsus on suur, 17 haridusasutust. Eesmärk oleks liita koolide huviringid üheks tervikuks.

Olete oma programmis lubanud pakkuda tuge elukoha sisseseadmiseks. Mida see tähendab?

Kõigepealt pakume head infot. Lääne-Nigula vald peab osalema intensiivselt programmis „Maale elama”, et end reklaamida ja rääkida sellest, et meil on head elamisvõimalused.
Teine asi on hajaasustuse programmi maksimaalne ärakasutamine. See programm on nii populaarne, et pigem peaks tegelema sellega, et riigi tasemel mahtu suurendada.
Kolmas asi on planeeringud ja asjaajamine. Näiteks ehituslubade ja detailplaneeringute ajamise saab omavalitsus muuta nii kiireks ja mugavaks kui võimalik. Ka keskasulad peavad olema atraktiivsed, ühestki keskasulast ei tohi jääda muljet, et ta on lohakil või maha jäetud.

Kas praegu jääb?

Osa on paremas seisukorras, teiste puhul tahaks kohe midagi teha. See ei ole omavalitsuse otsene süü, aga näiteks Pürksi keskne liiklussõlm on suur lage plats. Kuna tegemist on riigiteega, oleme maanteeametiga rääkinud, et selle platsi võiks korda teha. Alustaks sellest, et jooniks korralikult ära.

Keskasulate korrastamisse polegi vaja väga suuri summasid. Nii nagu õnnestus korrastada Risti ristmik, tuleb korrastada ka Pürksi ja Martna ristmik. Häid näiteid on meil oma valla piirest: Linnamäel tehti pisike turuplats, Kullamaal vallamaja ette lipuväljak.

Kas lubate toetusi valda elama asujaile?

Vahel ei pääse inimene oma kinnistule ligi, sest tee läheb üle teise kinnistu. Siis tuleb talle rajada oma juurdepääsutee. Selliseid investeeringuid on tehtud. Peame inimestele ütlema, et kui nad siia elama tulevad, pole nad mingi bürokraatia rägastiku ees, vaid omavalitsuse ülesanne on teha kodu rajamine võimalikult lihtsaks.

Inimesele on elukohavalikul tähtsad elektri-, vee- ja internetiühendus, samuti töökoha olemasolu.

Mida saab omavalitsus teha töökohtade loomiseks?

See on üks keerulisemaid küsimusi, sest töökohti luuakse erasektoris. Tihtilugu on erasektori eesmärk avaliku sektori omaga vastuolus – nad tahavad optimeerida.

Ometi teame uue valla territooriumil ettevõtteid, kes plaanivad laienemist ja on valmis palkama uusi töötajaid. Näiteks Kirimäe lihatööstus tahaks tootmist laiendada, aga asi jääb elektrivõimsuse taha. Esimene asi on tihedalt suhelda praeguste ettevõtjatega, et teada saada, mis on nende probleemid ja mis takistab tegevuse või tootmise laiendamist.

Järgmine asi on, et inimesi pole kuhugi elama panna. Tühje kortereid on mitmel pool, aga kvaliteetseid kortereid ei ole. Seda saaks lahendada Palo korteriprogrammiga – võtta tühje kortereid munitsipaalomandusse ja renoveerida elamispinnaks võimalikele töötajaile.
Kuigi omavalitsusel pole vahendeid minna igale poole ehitama, on tal võimalus tagada, et info oleks kättesaadav ja planeeringud õigeks ajaks valmis. Ettevõtte tegevusele ja töökohtade loomisele saab omavalitsus kaasa aidata juba sellega, et ei tõrju ettevõtjaid, öeldes, et see pole omavalitsuse teema.

Lubate oma programmis, et kogukonnakogud saavad oma raha üle ise otsustada?

Uus omavalitsus tuleb territooriumilt Mandri-Eestis suuruselt teine. Kõigi otsuste koondamine ühe volikogu laua taha ei ole mõistlik. Kui midagi on võimalik teha kohapeal, siis tuleb seda teha kohapeal. Kui teeksime ühe taotlusfondi küla- ja seltsielu toetuseks, siis võrdleme, kumb on parem, kas Nõva või Kasari taotlus. Pigem tuleks otsustamine jätta kohalikku osavalda või kogukonnakogule.

Sotsiaalsfääris lubate muuhulgas laiendada hooldekodusid ja Kullamaale isegi ühe juurde ehitada. Kust võtab vald selleks raha?

Raha võib laenata, sest hooldekoduteenus annab tööd ja seda saaks müüa ka väljapoole. Kohamaksudest tasutakse laenud. Läänemaal on vajadus hooldekodukohtade järele ja kui arvestada ka Tallinnaga, on kohtade arvu suurendamine ja uue ehitamine Koluverre vajalik. Kullamaal on oskajad töötajad ja kogukond on harjunud hoolekandetööga.

Hooldekodu tasub pidada, kui on vähemalt 100 kohta. Kui saame ehitada Ristile juurde 50 ja Räägule samuti 50 kohta ning Kullamaale 50 – see 150 kohta oleks turule nagu tilk vett kuumale kerisele.

Igasuguste valimisprogrammide, nagu ka teie oma põhiline sõna on…

…toetame.

Kas julgete oma valijale öelda, et kõigi nende „toetame”-sõnade taga on ka kindel plaan, kuidas toetada? Toetus on ka õlalepatsutus.

Muuseas, ka õlalepatsutus pole vähetähtis. Meil on programmis punkt, et vähendame bürokraatiat. See sarnaneb õlalepatsutusega, aga nii suure valla tekkimisega võib bürokaatia vohamine olla päris tõenäoline. Kui ütleme, et toetame midagi, siis kõigepealt toetame sellega, et ei tee liigseid takistusi. See on ka teinekord päris suur väärtus.

Kui palju teie lubadused maksma lähevad?

Lubaduste täitmise rahalist maksumust pole me kokku arvutanud, kuid kõik mahub kindlasti valla eelarvesse. Kõik see, millest oma programmis unistanud oleme, nelja aastasse tõenäoliselt ei mahu. Sellepärast on mitmel pool programmis kirjutatud, et teeme ettevalmistustöid.

Keda peate valimisel oma suurimaks konkurendiks?

Konkurendiks? Ma näen ainult võimalikke koostööpartnereid. Me ajame ju kõik ühte asja: tahame Lääne-Nigula valda võimalikult hästi arendada.

Kas kellegagi koostöö välistate?

Koostöö on kõigiga võimalik, tuleb leida ühisosa. Välistame kompromissid punktides, mis on otseselt meie põhimõtetega vastuolus. Kui keegi hakkab ütlema, et nüüd rakendame põhimõtte „üks vald – üks kool”, siis sellega me nõus ei ole.

Aga seda ei saa enne teada, kui oleme ühise laua taga. Platvormid on kõigil päris rõõmsad, aga tegelik praktika võib olla teistsugune.

Mitu koha te sotsidele volikogus ennustate?

Loodame saada nii palju kohti kui võimalik. Kui läheb hästi, siis äkki saame enamuse. Tõenäosus, et see lootus täitub, on 50:50.

Arvan, et keegi ei saa volikogus enamusosalust. Sisse saavad ilmselt Ühinenud Kogukonnad, sotsid, EKRE, tõenäoliselt paari kohaga ka Reformierakond. Keskerakonda loodan ka, aga neil on lühike nimekiri ja selleks peab jubedalt tööd tegema.

Nii et suure tõenäosusega valitakse vallavanemaks ka Lõhmus või Suur?

Kokkulepped võivad olla hoopis teistsugused ja vallavanem võib tulla hoopis väikesest erakonnast või nimekirjast.

Suure tõenäosusega hakkab volikogus istuma hulk endisi ja praegusi vallavanemaid ja volikogu esimehi. Kas see valla juhtimist keerulisemaks ei tee?

Endised volikogu esimehed ja vallavanemad tajuvad hästi reaalset olukorda. Kindlasti ei tule nad sinna laua äärde sinisilmsetena, ei tule ootuste ega lootustega, mida pole võimalik täita.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Endel
Endel

Ei ole parteide ja veel vähem sotside pooldaja. Külamees peab ikka ise oma asja ajama ja mitte poliitikat tegema. Sotsid Toompeale lillade eest võitlema, aga meitel jäägu ikka õige kohalik maamees pukki!

KAPO
KAPO

Mina ei usu iialgi enam meest,kes kinnitas valdade liitumise ajal,et ta ei tee endale sooja töökohta. Kõik ju mäletavad,et Neeme lubas,mitte kandideerida uue valla vallavanemaks .

lihtne põliselanik
lihtne põliselanik

Kaugelt paistab küll nii nagu Kullamaal raha ei loeta ja kanditakse lipuvarda peale 30 000 euri. Kohapeal jälginud kahenädalast tegevust, mis kulus selle väikese ala peale, nägime firma 6-8 mehe oskamatust ja logelemast tööd teha, lisaks puude juured on puruks kaevatud, suur ilutsev veeloik lipuvarda alal planeerinus kah summa sees!
Oti komme ju võõraste sulgedega ehtida.
Maksumaksja saab aru et , sellel toiduahelal ei saa anda luba jätkata, suled vajavad kitkumist, nii saamatut madala tasemega ametnike tegevus hävitab Kullamaal kultuuriruumis mitmeid väärtusi. Korruptsioon …
Anname noorematele võimaluse astuda uuest perioodist tööle.

nipsti
nipsti

Kasari on mainitud,aga e d a s i ometi lõuna poole,ja kõik lääne maa -alad oma valdusse tagasi!?Muidu ei hakka siin midagi valima,Lõhmus on niigi väga palju ära teinud ja teeb veelgi.

2. kodanik
2. kodanik

Lõhmus teeb Läänemaa veel väiksemaks?

wpDiscuz