Võistukudujad. Arvo Tarmula foto
Haapsalu pitsikeskuses suurel pitsipäeval kudus võistu 24 sallikudujat.
Kell pool üks päeval jagas Haapsalu meisterkuduja ja käsitööseltsi liige Ame Edasi võistlejaile vardad-lõnga kätte, andis sallimustri ette ja töö pitsikeskuse vastas pargis läks lahti. Kes soovis, võis ka oma varrastel kududa, sest kogenud kudujal on oma vardad käe sees ja pole nii liihtne võõrastega peent Haapsalu pitsi kududa.
Haapsalu käsitööseltsi liikme Marge Kiirendi sõnul oli spetsiaalselt võistluse jaoks loodud muster seekord keerulisemat sorti.
"Päris algaja võib ära ehmatada," ütles Kiirend.
Haapsalu käsitööseltsi juhi Mirje Simsi sõnul ongi võistukudumise mustrid aastatega keerulisemaks muutunud, sest kudujad on üha kogenumad.
"Mis muidugi ei tähenda, et algaja kuduja ei võiks osaleda," märkis Sims.
Esimene võistukuduja, kes ennast kirja pani, oli Lätist spetsiaalselt pitsipäevale sõitnud ja seda juba teist aastat. Võistlejate seas oli ka soomlanna, mullune teise koha omanik.
"Tuli revanši nõudma," arvas Marge Kiirend.
Käsitööseltsi liikmed ise võistukudumisel ei osale.
Haapsalu viies pitsipäev pitsikeskuses ja selle ees üle tee pargis kulges võistukudujate ümber oma tavapärast rada.
"See ongi selline kulgemise üritus," märkis Mirje Sims. "Kes tahab, koob; kes tahab, õpib; kes tahab, vaatab niisama ringi."
Marge Kiirend tundis heameelt, et rahvast ei ole väga palju.
"On selline rahulik ja hästi mõnus. On õhku. Ei lähe trügimiseks," ütles Kiirend.
Pitsikeskus ise ja selle esine park olid pitse täis: käsitööseltsi naised lasid varrastel käia, pitsilised sallid õlgadel ja pitskübarad peas, niplispitsi pulgad klõbisesid, heegeldatud traadipits võttis kuju, käsitöölettide vahel promeneeris pitsvarjudega pitskleitides prouasid.
Kõige pikem järjekord oli moodustunud pitside taaskasutuse müügileti ette, ja seda juba kolmveerand tundi enne pitsipäeva algust.
"Nii oli eelmisel aastal ka," meenutas Mirje Sims.
Enam-vähem sama pikk järjekord vonkles lõngaleti ees ja sinna Sims tõsise käsitöösõltlasena endal (vähemal kohe) ei lubanud minna.
"Kõikide pitsipäeval müüjate ja kudujate kohta võib ölda, et nad teavad, mida nad müüvad ja teevad," ütles Sims.
Käsitööseltsi meistrid ise istusid pargis pingil ja kudusid vahetustega. Kes tahtis, sai pealt vaadata ja nõu küsida, ning uuride erinevate meitrite tööd.
"Igal meistril on oma nipid ja nõksud, mida õpetada ja millest õppida," ütles Sims.
"Iga loos võidab. Niisugust asja ei juhtu iga päev," võttis kesklinna poolt tulijaid vastu muuseumijuht Ülo Kalm Rannarootsi muuseumi leti tagant.
Käsitööseltsi õnneloosi sai lunastada kahe euro eest. Tulu läheb pitsikeskuse tarbeks.
Suurele ühiskudumisele pani end juba esimese poole tunniga kirja paarkümmend kudujat. Mullu oli ühiskudujaid kokku üle saja.
"Ega tänavugi tea. Paljud ei panegi ennast enne kirja, lihtsalt tulevad ja hakkavad kuduma," ütles Marge Kiirend.
Mirje Sims ütles, et loodab, et ühiskudumine aitab avaliku kudumise traditsiooni Haapsalu linnapilti tagasi tuua.
"Et nüüdisajal oleks ka nii nagu kunagi, et naised siin-seal istuvad ja koovad," ütles Sims.
