Ligemale poolsada huvilist arutas Palivere koolimajas esmaspäeva õhtul paari tunni jooksul Haapsalu-Riisipere raudtee taastamisega kaasnevaid probleeme.
Palivere aleviseltsi juhatuse liige Andrus Eilpuu pidas koosolekut oluliseks eekõige selle tõttu, et Lääne-Nigula vald saaks planeerinu kooskõlastamisel ka Palivere kandi elanike soovidega arvestada.
Planeering ootab omavalitsustelt kooskõlastusi
Raudteeplaneeringu projektijuht Liis Moor ütles kokkutulnuile, et planeeringu koostajad on oma lahenduse saatnud Lääne-Nigula vallale kooskõlastamiseks. Vallalt oodatakse planeeringule ka ettepanekuid, mida võimalusel arvestatakse.
„Suve lõpus korraldame [kooskõlastatud planeeringu] avalikud arutelud,“ kinnitas Moor.
Liis Moori sõnul planeeritakse kasutada võimalikult palju olemasolevat raudteetammi. Rongid peaksid uuel raudteel saama sõita 160 km/h.
„Teemaplaneering peab olema paindlik ja peab vastama järgmise saja aasta vajadustele,“ lisas Moor. Praegune trass on projekteeritud aastal 1902.
Õgvendused võtaks omanikelt maad
Lääne-Nigula ja Ridala vallas Jaakna, Luigu, Pälli, Rohuküla, Kadarbiku ja Allikmaa külas puudutaks võimalikud õgvendused 20 eraisikut ja viit ettevõtet (kokku 26 kinnistut).
Õgvendusi on vaja eelkõige kiirrongidele ning suurim õgvendus on planeeritud Allikmaale.
Allikmaa külas tuleks raudteetammi nihutada kuni sada meetrit. See tähendaks kokku 5,9 ha maa võõrandamist. Kokku puudutaks see Allikmaa külas tosinat kinnistut. Külaelanikud sellega rahul ei ole.
Allikmaa küla Uustalu elanik Raivo Reinthal tõi välja, miks Allikmaa rahvas õgvenduse vastu on. Eelkõige on külarahvas mures selle tõttu, et trassi ümbertõstmisega hävineb mets ning rikutakse küla veevarustus.
„Tegemist on väärtusliku metsamaaga,“ kinnitas Reinthal ja lisas, et eraomand on põhiseadsusega puutumatu, riik sellele niisama heast peast kallale tulla ei tohi.
Reinthali sõnul tuleb põhjavesi praegu raudteetammi lähedalt maapinnale ja voolab ojja, kuid kui trass külale lähemale nihutada, võib see küla veevarustust rikkuda.
Lisaks võib tammi teisaldamine Reinthali sõnul tekitada reostust, sest vana raudteetamm on aastakümnete jooksul nii pestitsiididest kui õlidest läbi imbunud.
Kiirrong Paliveres ilmselt ei peatuks
Õgvendustest saavutatav ajavõit on tühine, nentis Allikmaa küla Metsataguse talu peremees Heinar Korba.
Liis Moor selgitas, et kui kiirrong sõitaks Haapsalust Riisiperre õgvendatud trassil 25 minutit, siis vanal trassil kuluks vahemaa läbimiseks 2,5 minutit rohkem aega. Tavarong sõidaks uuel trassil 36,2 minutit vanal aga 1,2 minutit kauem. Igas peatuseks lisanduks sõiduajale veel 0,5-1 minutit.
„Mäo ristmik [Tallinn-Tartu maanteel] annab 1,5 minutit ajavõitu, aga selline investeering [31,5 miljonit eurot] on tehtud,“ põhjendas Liis Moor kiirema sõidu eeliseid.
Peatused on planeeritud Ristile, Paliverre, Taeblasse, Uuemõisa, Haapsalus Kastanisse ja raudteejaama ning Rohukülla.
„Huvi kaubavedude vastu on olematu,“ lausus Moor ja lisas, et siiski tuleb planeeringus kaubarongidega arvestada ning näiteks Ritile, Paliverre ja Taeblasse planeerida pikemate lisateede ehitamise võimalus. Reisirongid saaksid jaamades teineteisest mööduda tunduvalt lühema lisatee kaudu. Lisateel on rongi kiirus piiratud 40 km/h.
Planeeringus on arvestatud sellega, et raudteel sõidaks päevas kaheksa rongi kummaski suunas. Mõned neist oleksid kiirrongid, mis vahejaamades kiirust maha ei võta.
Paliveres kiirrong ilmselt peatuma ei hakkaks ning tuhiseks täiskiirusel läbi aleviku. Palivere elanikud pidasid seda ohtlikuks.
„Me saame aeglase ühenduse. Kas väike ajavõit on seda väärt, et siin jageleda,“ küsis Andrus Eilpuu.
„Kiirrong annab lootuse, et raudtee ehitatakse,“ vastas maavanem Neeme Suur.
Tehnilise järelevalve ameti raudtee infrastruktuuri osakonna peaspetsialist Kristina Fuks-Kuus selgitas, kuidas raudee ülesõitudel ja ülekäikudel turvalisus tagatakse. Ta oli Palivere elanikega ühel meelel, et kergliiklusteede ülekäigud raudteest võiksid olla eri tasandeil.
„Harjutakse nii rongiga kui ka selle kiirusega,“ tõdes Suur.
Vana maantee ülesõit jääb esialgu avatuks
Palivere elanikele on oluline piirkond Kuliste aas. Sinna rajatud aiamaadele ja suvekodudesse pääseb praegu viadukti alt üle raudteetammi viiva tee kaudu. Raudtee taastamise korral tuleb see tee sulgeda. Kuidas siis juurdepääs tagada, see tuleb Liis Moori sõnul lahendada projekteerimise käigus.
Praegune Palivere vana maantee ülesõit jääb planeeringu kohaselt avatuks. See tuleb likvideerida vaid siis, kui Palivere jaama tuleb ehitada kaubarongide ümbersõidutee, mis on oluliselt pikem kui reisirongidele vajaminev tee. Ümbersõidutee peab asuma sirgel lõigul ning Haapsalu suunal ümbersõitu kaubarongide tarvis pikendada ei saa, sest sealt algab kohe nn Allikmaa kurv. Pikendada saab ümbersõiduteed vaid Ääsmäe-Haapsalu maantee viadukti suunas ning see omakorda tähendab, et vana maantee ülesõit tuleb sulgeda, sest see jääks raudtee hargnemiskohale liiga lähedale.
Kristina Fuks-Kuus ütles, et vana maantee ülesõidukoha saab projekteerida selliselt, et raudteeületus oleks turvaline nii autodele kui ka jalakäijatele.
Rong annab Läänemaale uusi võimalusi
Neeme Suur rääkis kokkutulnuile veel kord planeeringu mõttest. „Planeering on maa reserveerimine, tegelik lahendus sõltub projekteerimisest,“ ütles Suur.
„See on meie oma rong, mis sõidab Rohukülast Haapsalu kaudu Tallinnani ja annab meile uusi võimalusi,“ nentis maavanem.
„Et raudteed üleüldse ehitama hakataks, peab sellest tulenev sotsiaalmajanduslik kasu ületama tehtava investeeringu suuruse. Mida kiirem transport, seda suurem kasu,“ lausus Suur ja lisas, et planeerijad on arvestanud sellega, et aastas kasutaks rongi 800 000 sõitjat. „Kui läheb väga hästi.“
Suure sõnul kasutavad inimesed ronge mitu korda rohkem kui planeeritakse. „Kõik kohad, kus rong on kiiremini sõitma hakanud, on reisijate arv kasvanud poole võrra,“ ütles Suur.
„Raudtee rajamine ei ole veel otsustatud, kuid planeeringuga tahame anda eeldused,“ õtles Neeme Suur.
„Oleme 14 aastat selle nimel töötanud, et rongi saaks. Kui mõisnikud tegid tsaarile ettepaneku ehitada [Tallinnast Haapsaluni] raudtee, võttis see aega 15 aastat,“ tõi Suur näite ajaloost.
Neeme Suure sõnul on Läänemaa ainus maakond, kus pole rongi. „Ühistranspordi dotatsiooni osas on Läänemaa konkurentsitult viimane,“ tõdes Suur ja lisas, et seda vajakajäämist saaks rongiliikluse taastamisega kahandada. Maakondadevahelisi bussiliine riik ei toeta, rongiliiklust aga doteerib.
Planeerimisele järgneb projekteerimine. „See on samasugune avalik protsess. Selge on see, et keegi kuskil mingil moel saab kannatada. Aga mingid võimaluised tulevad juurde ning need kaaluvad üles,“ rahustas maavanem Neme Suur kokkutulnuid.
Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee
Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine” koostab Lääne maavalitsus.
Läänemaal läbib planeeritav raudtee Lääne-Nigula ja Ridala valda ning Haapsalu linna.
Raudteetrassi pikkus Lääne maakonnas on u 49,5 km ning see kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h.
Teemaplaneeringus on kirjeldatud raudteetrassi, jaamade, raudteeületuskohtade ning toetava infrastruktuuri (veoalajaamad, parklad, uued teed jne) asukohta.
Raudteetrass planeeritakse täies pikkuses elektrifitseerituna koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja toetava infrastruktuuriga
Loe samal teemal:
"Haapsalu raudtee täbaraim koht on Palivere õgvendus"
"Raudtee ehitus võib külarahva maata jätta"
"Lääne maavalitsus raudtee planeerimisets ja maa ostmisest"
Fotod: Urmas Lauri 
Esiteks võiks härra sulesepp enne artikli lehte laskmist uurida, kas kirja said ikka kõikide nimetatute õiged nimed. Tean, et Allikmaa külas elab Rauno Reinthal, mitte Raivo, nagu lehes kirjas. Teiseks on üldse kahtlane, kas kirjutaja on ise kohal viibinud või on talle kallutatult toimunut kirjeldatud – koosolekul olid inimesed 160 km tunnis Paliverest peatumata läbi kihutava rongi vastu!!! See omakorda on põhjuseks, miks ehitatakse raudtee äärde kõrged aiad, mis takistavad alevis liikumist ühelt poolt teisele – poodi, kooli, lasteaeda, tööle, raamatukokku, arstile, bussile,sööklasse jne. Mitu kiirrongitäit reisijaid on utoopiline! Kas selleks on vaja ära retsida kogu Allikmaa küla ja vedada… Loe rohkem »
Mis ajast ei saa kaubarongide teed kõverale teha? Pealegi, kui jaamad tulevad Ristile, Paliverre ja Taeblasse, siis piisab pikemast teest Ristil ja Taeblas, Paliveresse aitab ka lühikesest ümbersõiduteest reisirongide vahetuse jaoks. Ja kui Suur räägib, et juba 15 aastat olla tööd tehtud, siis reformarid ja sotsid ise ongi selle raudtee taastamise vastu.
Ja Paliveres pole vaja kõverat sirgemaks ajada, raudteel on ikka kohti, kus kiirus on väiksel lõigul veidi väiksem.
Tolbajoobidest idiootidele…
Peetrike juba sõidab…nii et tuld…
Idee on teostust väärt. Hetkel lõppeb raudtee ju ei kusagil, Riisiperes. Ära ei tasuks ka unustada, et tulemas ei ole vaid ühendust Haapsalu-Tallinn. Vahele jääb Vasalemma, Keila, Saue. Õgvenduse kohapealt nii ja naa. Nõustun eelmise kommentaariga, et tõesti maju ette ei jää. 8 rongipaari mõlemas suunas muidugi natukene utoopia, Tallinn – Tartu vahel võttis selleni jõudmine juba aastaid. Samas oleksin reisijate osas ikkagi optimistlik. Eheda näitena saab tuua rongide lisamise nii Narva, Valga kui ka Pärnu suunal. See suvi üks lisarong isegi Piusa suunal, mis näitab, et rahvas liigub rongidega.
Saaks aru kui kellegil jääb maja raudteele ette, aga tegemist on ju lepavõsaga
Palivere silla kõrval ehitatav maja tuleb ka ilmselt sundvõõrandada, ta ei pääse ju kuidagi krundile kui raudtee tuleb
see on tase…?
raudselt…
Mis on sellest lõikamisest kasu kui jääb vaid “projektkiirus”? Reaalselt ei sõida elroni trammid mitte kusagil 160 km/h. Raudtee tulgu, kuid samale trassile ja on seegi juba väga hea!
miks seda rongi vaja on?
Mine uuri natuke internetis ja saad teada, milleks on ehitatud rongid ning milleks neid kasutatakse ehk milleks neid vaja on. Enda harimine pole kunagi liiast.
No igatahes Haapsalusse rongi ei ole tarvis, vaata internetist nii palju kui vaja
maakonnaliinid saavad kõik dotatsiooni, kaugliinid ei saa.
Toetust saavad kõik avalikud maakonnaliinid ja osaliselt kaugliinid. Toetust ei saa kommertsliinid.
planeerijate taset näitab lause: “„Mäo ristmik [Tallinn-Tartu maanteel] annab 1,5 minutit ajavõitu, aga selline investeering [31,5 miljonit eurot] on tehtud,“ põhjendas Liis Moor kiirema sõidu eeliseid.” KÕIK vähegi asjaga kursis olijad teavad, et need miljonid Mäos mateti maha,et kulutada, mitte ,et sellel mõtet oleks olnud. 90 sekundit 2 tunni kohta ajavõitu??? krt, kas seda tibi kunagi arvutama on õpetatud??? sama asi palivere trassi õgvendamise kohta. võtke ette ELi määrused,mis käivad (rongi)kiirteede kohta. mõeldamatu ,et läbi asula lubataks rongil kihutada 160 km/h juhul,kui raudtee ja muud teed ning jalakäijate trassid asuvad samal tasapinnal. lollus kuubis! ja n.suur, sa arenda oma läänemaa… Loe rohkem »
Tegelikult neid jah kõrvutada üldse ei saa, sest Mäost sõidab kordades rohkem transporti läbi kui need 16 plaanitavat rongi Läänemaal. 16 on plaan, heal juhul ehk pooled jäävad. Ma näen ainult tühje busse…see reisijate number ikka utoopia vallast. Nagu varemgi kõlanud, on see kogu raudtee taastamine poliitiline teema eelkõige.