Meisterõpetaja Monika Undo kirjutas endisaegseist Noarootsi koolidest raamatu

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Monika Undo. Foto. erakogu

Undo

Monika Undo. ARVO TARMULA

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo võttis kätte ja kirjutas raamatu 20. sajandil Noarootsis tegutsenud koolidest.

Raamat nimega „Noarootsi koolide välimääraja” on kogumik neljateistkümnest omanäolisest Noarootsi piirkonnas tegutsenud õppeasutusest. Allikatena kasutas Undo Läänemaa arhiivis leiduvaid koolide revideerimise akte, pildimaterjal pärineb Rannarootsi muuseumist. Suur osa raamatust põhineb ka tollaste koolide õpilaste ja õpetajate mälestustel. „Olen rääkinud umbes saja inimesega, kelle öeldut on raamatus kasutatud,” sõnas Undo.

Undo töötas 13 aastat Noarootsi gümnaasiumis ja viimased kolm aastat on ta olnud ametis Haapsalus. Läänemaal tuntud kirjaniku Helve Undo sugulane ta ei ole.

Undo rääkis, et Noarootsi koolid olid erilised seetõttu, et mitmeski väikeses õppeasutuses oli tihtipeale ainult üks õpetaja, tema töökoormus aga suur. „Üks kool, üks õpetaja ja kuus klassi ühekorraga tunnis,” selgitas Undo. Mitmed koolid olid kakskeelsed: räägiti kõrvuti nii eesti kui ka rootsi keelt.

Sinimustvalge spordivorm

Raamatus on kirjas huvitavaid seiku konkreetselt koolides juhtunust. Üks peatükk kirjeldab koolide spordivõistlust, kus Vööla kooli spordivorm koosnes sinisest pluusist, mustadest pükstest ja valgeist põlvikuist. Juhuse tahtel moodustus sellest trikoloor. Tekkis suur pahandus, sest tollane riigikord ei lubanud seda värvikombinatsiooni eksponeerida.

Samuti saab raamatust lugeda, kuidas kritiseeris haridusinspektor 1947. aastal Paslepa koolmeistri tööd. Nimelt seisab revideerimisaktis, et kui õpilased analüüsisid luuletust „Ema süda”, võinuks õpetaja õpilastele rääkida ka ema seisundist Nõukogude Liidus. „Seda, milline oli ema positsioon tollases ühiskonnas, inspektor ei täpsustanud,” lausus Undo.

Undo märkis ära huvitava juhtumi ka Riguldi kooliga seoses. Nimelt olevat koolitüdrukud läinud rannaäärsetele laidudele lilli korjama, kuid piirivalvurid tõlgendanud seda kui põgenemiskatset Rootsi.

Österby kooli ajaloos seisab, kuidas 19. sajandi lõpus kutsuti üks isa kooli, kes pidi pahandust teinud lapsele vitsma andma. Ühtlasi saab raamatust teada, et Kiritse kool, mis asus Leediküla soo ääres, tegutses vaid aastail 1939–1948. „Neljakümne viiendal aastal oli seal vaid 12 õpilast,” täpsustas Undo.

Idee uurida ja kirjutada raamat endisaegseist Noarootsi koolidest tekkis Undol kaks aastat tagasi, mil Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas palus tal koostada väike kogumik kooli kahekümnendaks sünnipäevaks.

Meisterõpetaja kvalifikatsioon

Ühele eesti keele õpetajale kohaselt sõnas Undo, et talle meeldib kirjutada. Seda kinnitab ka tõsiasi, et tema sulest on ilmunud veel neli raamatut: „Noarootsi koolilood”, „Noarootsi ABC”, „Müüdi anatoomia” ja „Keelepaun”. Kui esimesed kaks on toreda ja õpetliku sisuga, siis viimased kaks on haridusministeeriumi poolt sertifitseeritud õpikud. „Loomulikult kasutan tunnis ikka enda koostatud õpikut,” sõnas Undo.

Pika õpetajakarjääri krooniks omandas Undo möödunud aasta lõpus kõrgeima ehk meisterõpetaja kvalifikatsiooni. Meisterõpetajaks lubas Undol kandideerida tõik, et ta tegeleb põhitöö kõrvalt veel mitme asjaga. Nimelt osaleb ta projektide koostamisel ja kuulub mitmesugustesse töörühmadesse. Samuti tegeleb ta riigieksamite parandamisega, on e-eksami töörühma liige, tegeleb õpetajate koolitusega, õppevara arendamise ja retsenseerimisega.

 

Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt:

Monika Undo jäi mulle meelde kohe esimesel kohtumisel, Läänemaa ühisgümnaasiumi loomisel korraldatud õpetajate konkursil. Nooruslikult särav, huvitav, sõnakas ja energiast pakatav!

Just niisugusena on ta näidanud end ka koolis ning väljaspool kooli Läänemaa ühisgümnaasiumi kahe ja poole aasta jooksul. Monika on pühendunud ja asjatundlik, talle meeldib korraldada hõimupäevi, näitusi ja kohtumisi. Tema koostatud õppematerjalide järgi, kogemustest ja juhatamisel õpetavad ning õpivad ka teised õpetajad.

Õpilased ütlevad, et õpetaja Monika on väga hea õpetaja, südamlik ja inimlik, teab palju, oskab palju, teeb tunnid huvitavaks, annab asjalikku tagasisidet, valmistab peale tunnitöö ka õpilasi ette olümpiaadideks ja konkurssideks ning tema õpilased on edukad tänu oma õpetaja edumeelsusele.

Pideva isikliku õpihimu ja hea eeskujuga nakatab ta oma õpilasi ja õpetajaid. Läänemaa ühisgümnaasium tunnustas Monika Undot LÜG aasta õppija 2015 tiitliga.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Niina
8 aastat tagasi

Raamatut saab osta õp. Monika Undo käest.
monika.undo@gmail.com

tamara
8 aastat tagasi

Kui keegi teab kust saab seda raamatut siis palun öelge.

Õpetaja
8 aastat tagasi

Väga tore!