Silt: Noarootsi gümnaasium
Läänemaal ootab lapsi üle saja vaba koolikoha

Läänemaal on 118 vaba koolikohta
[caption id="attachment_313449" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kutsehariduskeskuses on Läänemaal kõige rohkem vabu koolikohti. Arvo Tarmula[/caption]
T
Presidendi roosiaeda läheb 20 lõpetajat
[caption id="attachment_478598" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetaja Ron Rääli on üks presidendi roosiaia vastuvõtule kutsutud läänlastest. Foto: Maria Mai Siimut[/caption]
9. juulil Kadriorgu roosiaeda presidendi vastuvõtule tublimaile koolilõpetajaile on Läänemaalt minemas 20 gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kolledžilõpetajat.
Nagu eelnevatelgi aastatel, sai ka seekord enim kutseid Haapsalu kutsehariduskeskus, kust roosiaeda on oodatud 12 lõpetajat. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Riinu Raasukese sõnul said kutse igast grupist kõige silmapaistvamad õppurid, kes on esindanud kooli või riiki kutsemeistrivõistlustel. „Sel aastal oli meil tõeline medalite
Klassitäis lapsi jääb Noarootsi gümnaasiumi ukse taha
[caption id="attachment_450708" align="alignnone" width="1920"]
Noarootsis antud haridust tähistab kooli ees hariduspuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Noarootsi gümnaasiumisse pürib üle 30 lapse rohkem, kui kohti jätkub.
Läinud nädalal käis katsetel 90 põhikoolilõpetanut, kes läbisid vestluse eesti ja inglise keeles. Loevad ka eesti keele ja matemaatikaeksami hinded. „Vastu võtame 56 ehk kaks klassitäit,” ütles Noarootsi gümnaasiu
Noarootsis antud haridust tähistab kooli ees hariduspuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Noarootsi gümnaasiumisse pürib üle 30 lapse rohkem, kui kohti jätkub.
Läinud nädalal käis katsetel 90 põhikoolilõpetanut, kes läbisid vestluse eesti ja inglise keeles. Loevad ka eesti keele ja matemaatikaeksami hinded. „Vastu võtame 56 ehk kaks klassitäit,” ütles Noarootsi gümnaasiuAbituriendid arutlesid sõnavabaduse ja koolihariduse üle
[caption id="attachment_446516" align="aligncenter" width="1920"]
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eile tegi Läänemaal emakeele riigieksamit ligi paarsada koolilõpetajat, neljandik neist olid Haapsalu kutsehariduskeskuse õppurid.
Haapsalu kutsehariduskeskuse raamatupidamise ja bürootöö eriala lõpetaja Marina Bondarenko astus eksamiruumist välja veidi enne kella kahte päeval – eksamitöö kirjutamiseks oli tal kulunud ligi neli tundi. Kuus-seitse õpilast olid lõpetanud juba enne teda. Kutsehariduskeskuse
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eile tegi Läänemaal emakeele riigieksamit ligi paarsada koolilõpetajat, neljandik neist olid Haapsalu kutsehariduskeskuse õppurid.
Haapsalu kutsehariduskeskuse raamatupidamise ja bürootöö eriala lõpetaja Marina Bondarenko astus eksamiruumist välja veidi enne kella kahte päeval – eksamitöö kirjutamiseks oli tal kulunud ligi neli tundi. Kuus-seitse õpilast olid lõpetanud juba enne teda. KutsehariduskeskuseLäänemaa koolid on Eesti edukamate seas
[caption id="attachment_444210" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa ühisgümnaasium on üle-eestilises pingereas samal kohal nagu aasta varem – 19. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa kõige tublimad õppurid käivad Postimeh
Läänemaa ühisgümnaasium on üle-eestilises pingereas samal kohal nagu aasta varem – 19. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa kõige tublimad õppurid käivad PostimehGalerii: Noarootsi gümnasistid meenutasid Põõsaspeal suurt põgenemist
[gallery ids="434799,434800,434801,434802,434803,434804,434805,434806,434807"]
Noarootsi gümnaasiumi ajalooõpetaja Margus Maiste sõnul tuleb suurpõgenemisest rääkides tagasi minna 1941. aasta 14. juunisse, mis on jätnud jälje eestlaste kollektiivsesse mällu.
Teisipäeval kõneles Maiste suurpõgenemise eelloost Noarootsi gümnasistidele, kes sõidutati Põõsaspea neemele, et seal koos Noarootsi koguduse ja Lääne-Nigula valla esindajaga meenutad 80 aasta tagust Eestist lahkumist.
Maiste sõnul on oluline 80 aasta tagustest sündmuste noortele rääkida, sest neid, kes seda ise läbi elasid, pole enam kuigi palju alles. „Seda aega tuleb kuidagi taastada, et see ei ununeks,” ütles ta.
Tagasivaadet ajalukku alustaski Maiste 1940.-1941. aasta nõukogude okupatsioonist. „See oli hirmus aeg, aga eriti hirmus oli üks öö, 14. juuni 1941. Minu arvates oli see päev kui midagi eestlaste kollektiivses ajus ringi tõsteti,“ ütles ta. Ajalooõpetaja sõnul oli juuniküüditamiseni eestlase jaoks peamine vaenlane sakslane ja Saksamaa. „Selle ühe ööga kõik muutus. Tekkis hirm ja see hirm on tegelikult siiamaani naha vahel,“ ütles ta.
2
Noarootsi gümnaasiumisse pürib ligi 300 noort
[caption id="attachment_362396" align="alignnone" width="696"]
Noarootsi kooli hariduspuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Noarootsi gümnaasiumi 10. klassis soovib tulevast kooliaastast õppida pea 300 õpilast – üle-eestilises eksamite infosüsteemis on registreerunud üle 270 noore.
Noarootsi kooli hariduspuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Noarootsi gümnaasiumi 10. klassis soovib tulevast kooliaastast õppida pea 300 õpilast – üle-eestilises eksamite infosüsteemis on registreerunud üle 270 noore. 










