13 C
Haapsalu
Esmaspäev, 20. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Raamat

Silt: raamat

„Keele konksvingerdusi” ja „Taeva tütred” on aasta raamatu kandidaadid

Lõppenud aasta parima raamatu tiitlile kandideerivad teiste hulgas Monika Undo „Keele konksvingerdused” ja Piret Jaaksi „Taeva tütred”.

Tuuli Jõesaar: Eesti on täis maju, millega on silmitsi naised

[caption id="attachment_410539" align="aligncenter" width="1280"] Tuuli Jõesaar kirjutas vana maja remondiloo raamatuks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar kogus lood oma kodu renoveerimisest remondipõnevikku „Meie vana maja”. Kolmapäeva õhtul, kui Jõesaar Haapsalus värsket trükist tutvustas, oli raamatukogu lugemissaali kogunenud toatäis inimesi, peamiselt naisi, kellest paljud, nagu küsimustest selgus, samuti vana majaga silmitsi seisavad. Et esitleda „Meie vana maja” just Haapsalus, oli autori suur soov. „Sest minu majal ja Haapsalul on väga tugev seos,” põhjendas ta.

Lääne-Nigula kihelkonnast sünnib raamat

[caption id="attachment_394300" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula kihelkond hõlmab Oru, Taebla ja Palivere piirkonna. Foto arhiiv.[/caption] Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu kuni teise maailmasõjani saab MTÜ Taebla Seltsi eestvedamisel järgmise aasta lõpuks kaante vahele.

Kaire Reiljan pani vana Haapsalu raamatusse

[caption id="attachment_333691" align="alignnone" width="1152"] Kaire Reiljan. Foto Arvo Tarmula[/caption] Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljani sulest ilmus raamat, mille järgi saab Haapsalule ringi peale teha. „Jalutajana vanas Haapsalus” sobib autori sõnul nii külalistele kui ka haapsallastele endile, kes võivad linna küll läbi ja lõhki teada-tunda, aga ei oska vaadata kulisside taha. Teos on kõigile, kes tahavad aimu saada, mis linnas on kunagi olnud ja kes kõik seal on elanud. „Raamat koosneb eri lugudest ning on ühekorraga ajaloo- ja giidiraamat,” ütles Reiljan. Kõik vestetud lood on tõestisündinud ning avavad Haapsalu eri paiku ja seal elanud inimesi. Üles ehitatud on „Jalutajana vanas Haapsalus” – nagu pealkirigi ütleb – jalutuskäiguna, mille pikkus võib olla ehk neli-viis kilomeetrit. „Järjest ei ole ma seda ringi ise läbi käinud, aga lõikude kaupa küll, ja palju kordi,” ütles Reiljan.

Ülevaade Eesti metsandusajaloo viimasest sajast aastast sündis Ristil

[caption id="attachment_269497" align="alignnone" width="1892"] Metsa raadamine asundustalu põllumaaks 1920. aastatel. Foto: RMK[/caption] Sada aastat metsa lugu koostanud Triin Kusmin RMK, 2019 Rahvusvahelisel metsapäeval esitles RMK fotoalbumit, mis annab sõnas ja pildis, aga eeskätt pildis ülevaate viimasest sajast aastast Eesti metsanduses. Raamat on kummardus Eesti metsale ja metsa targalt hoidnud, kasvatanud ning kasutanud inimestele, samuti tähistatakse sellega 150 aasta möödumist esimese eestikeelse metsandusraamatu ilmumisest. Fotoalbum pakub vaatamisrõõmu ka neile, kes kõnealuse erialaga seotud pole, aga hoiavad meelelaadilt (eestlasele iseloomulikult) „metsa poole”.

Raamatulaenutuste pingerida: Katrin Pauts tegi puhta töö

[caption id="attachment_259750" align="alignnone" width="900"] Eelmise aasta 20 loetuima raamatu kõrval on on praegu enim nõutud Silver Anniko kultusromaan „Rusikad” ja Katrin Pautsi „Minu Muhumaa”, mis mõlemad anti välja EV100 raames. Foto Lemmi Kann[/caption] Rahvas on rääkinud – eelmise aasta kõige populaarsem autor Haapsalu raamatukogu lugejate seas oli krimikirjanik Katrin Pauts, kes võttis kolmikvõidu. 2018. aasta enim laenutatud raamatute edetabeli palusime koostada täiskasvanutele mõeldud ilukirjanduse baasil. Põhjus oli lihtne – pole mingi saladus, et juba aastaid neelatakse meeletutes kogustes eneseabi- ja elulooraamatuid. Meie aga tahtsime teada, millist ilukirjandust raamatukogust kõige enam lugeda võetakse.