Silt: raamat
Arvustus: Maria ja Ida – Vormsi päikeseuskujad
[gallery ids="478557,478558"]
Piret Jaaksi uus romaan „Päikeseuskujad” viib lugeja Vormsi saarele seal paarsada aastat tagasi elanud rannarootslastest õdede Maria ja Ida juurde.
Igatahes üks on nüüd selge – kuidas käis (naiste) elu Ussisaarel ühel 1812. aasta (pöördelisel) suvel.
Jaaksi kolmest romaanist kaks – „Taeva tütred” (2023) ja „Päikeseuskujad” (2026) – on ajaloolised. Üks viib lugeja esimese maailmasõja aegsesse Osmanite riiki koos Haapsaluga seotud baltisakslasest misjonäri Hedvig Bülliga. Teine läheb ajas veel sadakond aastat tagasi ning lugeja veedab mõne kuu Maria ja Ida, kahe Ussisaarel elava rannarootslasest õe maailmas.
Ei pea nägema vaeva, et üles luged
Fääri kirjanik: julgustan kõiki lugema
[caption id="attachment_460421" align="alignnone" width="1920"]
Rakel Helmsdal. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval Haapsalu lasteraamatukogus siinsete noortega kohtunud Fääri saarte kirjaniku Rakel Helmsdali sõnul on kirjanikuks olemise kõige suurem võlu võime ise maailmu luua.
Teismeeas noortele, kes pole raamatuga just sinasõbrad, ütles Rakel Helmsdal, et raamatud aitavad näha maailma kellegi teise silme läbi. „Sellepärast on raamatud nii tähtsad, et miski muu ei lase sul maailma niimoodi näha,” ütles ta
Rakel Helmsdal. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval Haapsalu lasteraamatukogus siinsete noortega kohtunud Fääri saarte kirjaniku Rakel Helmsdali sõnul on kirjanikuks olemise kõige suurem võlu võime ise maailmu luua.
Teismeeas noortele, kes pole raamatuga just sinasõbrad, ütles Rakel Helmsdal, et raamatud aitavad näha maailma kellegi teise silme läbi. „Sellepärast on raamatud nii tähtsad, et miski muu ei lase sul maailma niimoodi näha,” ütles ta
„Keele konksvingerdusi” ja „Taeva tütred” on aasta raamatu kandidaadid
Lõppenud aasta parima raamatu tiitlile kandideerivad teiste hulgas Monika Undo „Keele konksvingerdused” ja Piret Jaaksi „Taeva tütred”.
4
Tuuli Jõesaar: Eesti on täis maju, millega on silmitsi naised
[caption id="attachment_410539" align="aligncenter" width="1280"]
Tuuli Jõesaar kirjutas vana maja remondiloo raamatuks. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar kogus lood oma kodu renoveerimisest remondipõnevikku „Meie vana maja”.
Kolmapäeva õhtul, kui Jõesaar Haapsalus värsket trükist tutvustas, oli raamatukogu lugemissaali kogunenud toatäis inimesi, peamiselt naisi, kellest paljud, nagu küsimustest selgus, samuti vana majaga silmitsi seisavad.
Et esitleda „Meie vana maja” just Haapsalus, oli autori suur soov. „Sest minu majal ja Haapsalul on väga tugev seos,” põhjendas ta.
Tuuli Jõesaar kirjutas vana maja remondiloo raamatuks. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar kogus lood oma kodu renoveerimisest remondipõnevikku „Meie vana maja”.
Kolmapäeva õhtul, kui Jõesaar Haapsalus värsket trükist tutvustas, oli raamatukogu lugemissaali kogunenud toatäis inimesi, peamiselt naisi, kellest paljud, nagu küsimustest selgus, samuti vana majaga silmitsi seisavad.
Et esitleda „Meie vana maja” just Haapsalus, oli autori suur soov. „Sest minu majal ja Haapsalul on väga tugev seos,” põhjendas ta. 
Lääne-Nigula kihelkonnast sünnib raamat
[caption id="attachment_394300" align="alignnone" width="696"]
Lääne-Nigula kihelkond hõlmab Oru, Taebla ja Palivere piirkonna. Foto arhiiv.[/caption]
Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu kuni teise maailmasõjani saab MTÜ Taebla Seltsi eestvedamisel järgmise aasta lõpuks kaante vahele.
Lääne-Nigula kihelkond hõlmab Oru, Taebla ja Palivere piirkonna. Foto arhiiv.[/caption]
Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu kuni teise maailmasõjani saab MTÜ Taebla Seltsi eestvedamisel järgmise aasta lõpuks kaante vahele. 
Kaire Reiljan pani vana Haapsalu raamatusse
[caption id="attachment_333691" align="alignnone" width="1152"]
Kaire Reiljan. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljani sulest ilmus raamat, mille järgi saab Haapsalule ringi peale teha.
„Jalutajana vanas Haapsalus” sobib autori sõnul nii külalistele kui ka haapsallastele endile, kes võivad linna küll läbi ja lõhki teada-tunda, aga ei oska vaadata kulisside taha. Teos on kõigile, kes tahavad aimu saada, mis linnas on kunagi olnud ja kes kõik seal on elanud.
„Raamat koosneb eri lugudest ning on ühekorraga ajaloo- ja giidiraamat,” ütles Reiljan. Kõik vestetud lood on tõestisündinud ning avavad Haapsalu eri paiku ja seal elanud inimesi. Üles ehitatud on „Jalutajana vanas Haapsalus” – nagu pealkirigi ütleb – jalutuskäiguna, mille pikkus võib olla ehk neli-viis kilomeetrit. „Järjest ei ole ma seda ringi ise läbi käinud, aga lõikude kaupa küll, ja palju kordi,” ütles Reiljan.
Kaire Reiljan. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljani sulest ilmus raamat, mille järgi saab Haapsalule ringi peale teha.
„Jalutajana vanas Haapsalus” sobib autori sõnul nii külalistele kui ka haapsallastele endile, kes võivad linna küll läbi ja lõhki teada-tunda, aga ei oska vaadata kulisside taha. Teos on kõigile, kes tahavad aimu saada, mis linnas on kunagi olnud ja kes kõik seal on elanud.
„Raamat koosneb eri lugudest ning on ühekorraga ajaloo- ja giidiraamat,” ütles Reiljan. Kõik vestetud lood on tõestisündinud ning avavad Haapsalu eri paiku ja seal elanud inimesi. Üles ehitatud on „Jalutajana vanas Haapsalus” – nagu pealkirigi ütleb – jalutuskäiguna, mille pikkus võib olla ehk neli-viis kilomeetrit. „Järjest ei ole ma seda ringi ise läbi käinud, aga lõikude kaupa küll, ja palju kordi,” ütles Reiljan.
Ülevaade Eesti metsandusajaloo viimasest sajast aastast sündis Ristil
[caption id="attachment_269497" align="alignnone" width="1892"]
Metsa raadamine asundustalu põllumaaks 1920. aastatel. Foto: RMK[/caption]
Sada aastat metsa lugu
koostanud Triin Kusmin
RMK, 2019
Rahvusvahelisel metsapäeval esitles RMK fotoalbumit, mis annab sõnas ja pildis, aga eeskätt pildis ülevaate viimasest sajast aastast Eesti metsanduses.
Raamat on kummardus Eesti metsale ja metsa targalt hoidnud, kasvatanud ning kasutanud inimestele, samuti tähistatakse sellega 150 aasta möödumist esimese eestikeelse metsandusraamatu ilmumisest. Fotoalbum pakub vaatamisrõõmu ka neile, kes kõnealuse erialaga seotud pole, aga hoiavad meelelaadilt (eestlasele iseloomulikult) „metsa poole”.
Metsa raadamine asundustalu põllumaaks 1920. aastatel. Foto: RMK[/caption]
Sada aastat metsa lugu
koostanud Triin Kusmin
RMK, 2019
Rahvusvahelisel metsapäeval esitles RMK fotoalbumit, mis annab sõnas ja pildis, aga eeskätt pildis ülevaate viimasest sajast aastast Eesti metsanduses.
Raamat on kummardus Eesti metsale ja metsa targalt hoidnud, kasvatanud ning kasutanud inimestele, samuti tähistatakse sellega 150 aasta möödumist esimese eestikeelse metsandusraamatu ilmumisest. Fotoalbum pakub vaatamisrõõmu ka neile, kes kõnealuse erialaga seotud pole, aga hoiavad meelelaadilt (eestlasele iseloomulikult) „metsa poole”. 