Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljani sulest ilmus raamat, mille järgi saab Haapsalule ringi peale teha.
„Jalutajana vanas Haapsalus” sobib autori sõnul nii külalistele kui ka haapsallastele endile, kes võivad linna küll läbi ja lõhki teada-tunda, aga ei oska vaadata kulisside taha. Teos on kõigile, kes tahavad aimu saada, mis linnas on kunagi olnud ja kes kõik seal on elanud.
„Raamat koosneb eri lugudest ning on ühekorraga ajaloo- ja giidiraamat,” ütles Reiljan. Kõik vestetud lood on tõestisündinud ning avavad Haapsalu eri paiku ja seal elanud inimesi. Üles ehitatud on „Jalutajana vanas Haapsalus” – nagu pealkirigi ütleb – jalutuskäiguna, mille pikkus võib olla ehk neli-viis kilomeetrit. „Järjest ei ole ma seda ringi ise läbi käinud, aga lõikude kaupa küll, ja palju kordi,” ütles Reiljan.
Kairest sai peatoimetaja on leht läinud kõvasti sisukamaks. Isegi roolijoodiku kolumne on hakatud vist piirama, sest selline tegelane ei sobi meile moraali lugema ja meid õpetama. Aga Kairele ikka edu, kindlasti ostan raamatu.
Kas seal raamatus ka midagi uut on või kõik vana uuesti kordamine? Näiteks paljuräägitud Posti tänavast,selle ajaloost jne?
Loe läbi, saad targemaks…
Seal on Posti tänava tulevikuvisiooni kirjeldatud, kui väikelinna peatänavast saab neljarealine sõidutee, tänavat palistavad palmid mis ei vanane iial, iga viie meetri tagant on välikohvik ja lastele jagatakse tasuta jänesekapsast. Huvitava ideena oli välja toodud eraldi graniitkividest tehtud tee bolti tõukerataste jaoks, mis turvalisuse huvides traatvõrguga eraldatud.
Raamatu sisu kohta veel ei tea aga Posti tänav on juba mitu inimpõlve nii ühesugune, et teda ei pandud taasiseseisvumise järel nagu tähelegi. Isegi Tõnis Padult ei meenu eriekskursiooni Posti t. muldkeha, kujunduse, puude ja kõnniteede detailse kirjeldusega. Loetud päevade pärast haihtub kõik olematusse, tulevastele ajaloolastele jäävad arhiivid ja harva tegelikkusele vastavad eskiisprojektid. Aga tegu on mastaapse 100(?) aastase tehnorajatisega, mitte juhuslikult maharullitud asfaldi ja puudereaga nagu paljudele kodanikele katkise kõnnitee ja küüraka autotee tõttu tundub. Isegi sadevee äravool pole tegelikult ‘looduslik’, vaid teeehitaja poolt kainelt kalkuleeritud. Maaaluse kollektori asemel kasutatakse sügavat rentslit ja kõrvaltänavate kaldeid. Sõidukitele jääb tee keskele… Loe rohkem »
…aga ega vist paljud tänase päeva (tee-ehitus)inseneridki oskaks enam vanade meistrite lahendusi “lugeda”- täna need lihtsalt pühitakse maamunalt ja kirjutatakse oma lugu (või loo/lugupidamise/ projekti/
oskuste/ hariduse/ajaloo jne. puudumine) asemele, toore jõuga : (