Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul on Õhtu kalda äärde, kuhu ühe variandina tuleks raudtee, detailplaneeringuga ettenähtud hoopis eramukrundid. Foto: Arvo Tarmula
Raudtee ja rongipeatus Õhtu kaldal on vastuolus linna üldplaneeringuga ja rikuks ära laheäärse miljööväärtusliku ala.
Lääne maavalitsus kuulutas enne aastavahetust välja küsitluse tulevaste rongipeatuste asukoha üle Haapsalu linnas, kus pakuti välja neli võimalikku varianti. Kaks neist näevad ette raudtee pikendamist Õhtu kaldale.
Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul on linnavalitsus seisukohal, et rongipeatus Õhtu kaldale ei sobi, seega eelistatakse otseläbimurret Rohukülla.
„Õhtu kallas on Haapsalu linna miljööväärtuslik ala ja raudteega kaasnevad tehnorajatised – pingutid, postid, kaabeldus ja perroon – ei sobi nimetatud piirkonda. Sellega varjataks ära vaade lahele,” põhjendas Vikman.
„Kui ma praegu aknast vaatan, ega väga kujuta ette küll, et seal raudteetamm võiks olla. Kõige loogilisem on, kui raudteejaam on ikka raudteejaamas,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Sellele visioonile vastab maavalitsuse pakutud alternatiividest variant number kaks, mis näeb ette kaht rongipeatust: üks Haapsalu ajaloolises raudteejaamas, kuid uuel platvormil, ja teine 85 meetrit eemal rongidele, mis sõidavad edasi Rohukülla. See on ka variant, mis sai linnavalitsuses heakskiidu.
Parkide vöönd
„Linnavalitsus on oma mittetoetava arvamuse Õhtu kalda variantide kohta andnud juba 2014. aasta alguses. Õhtu kalda variandid ei arvesta linna üldplaneeringu põhimõtteid,” põhjendas linnaarhitekt Anu Joost.
See näeb ette, et linna mereäärsed alad reserveeritakse avalikult kasutatavaks parkide vööndiks, mis ühendaks katkematu haljasalana Paralepa holmidega. Lääne maavalitsuse pakutud variandid lõikavad ka läbi kõik Paraleppa viivad kergliiklusteed.
Vikman märkis, et rongipeatus ei sobi väikeelamurajooni. „Õhtu kaldal puuduvad ju võimalused näiteks auto, takso või bussiga edasi liikumiseks.”
Joost selgitas, et reisijad peaksid rongist väljumisel võtma suuna kas Laia tänava või Wiedemanni tänava poole, suuremate tänavate hargnemist seal kandis ei ole. „Kui peatus rajatakse praegusele rooalale, tuleb kindlasti ehitada tänavate pikendused ja mingigi parkimisvõimalus. Neljandas variandis sõidaks rong otse väikeelamute ette.”
Õhtu kaldale rajatav raudtee ja rongijaam tähendab ka seda, et praegune kergliiklustee muulil tuleks ümber teha ning see hakkaks paiknema raudtee ja maismaa vahel.
„Raudteejaam on olemas ja logistiliselt tunduvalt paremas kohas, võrreldes väljavaatega teha keset kõrkjaid uus raudteejaam… No ei ole väga otstarbekas,” nentis Sukles.
Otsuseid pole
Lääne maavalitsuse planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu toonitas aga, et planeering on dokument, kus kaalutaksegi eri variante ja otsustatud ei ole veel midagi.
„Pikas perspektiivis võib olla mõistlik, et rong peatub Õhtu kaldal. Praegu seda linnavalitsus tõesti ei toeta, aga me soovime näidata, et on ka selline alternatiiv,” rääkis Mäesalu.
Selle võimaluse kaalumisega peaks tema sõnul kaasas käima mõttelaadi muutmine sarnaselt paljude suurlinnadega, kus rong sõidab inimestele lähemale.
„Haapsalu ei ole suurlinn, küll on aga kuurortlinn ja turiste me ootame siia ka rongiga. Rong võiks aga sõita elu-, peatus- või suvituskohtadesse, kust ei peaks inimesed enam väga palju jalgsi või mingi muu sõidukiga edasi minema, et sihtkohta jõuda,” selgitas ta.
Lääne maavanem Neeme Suur teeb oma otsuse raudteeplaneeringu kohta selle aasta esimeses pooles. Küsitlusele saab vastata 10. jaanuarini.
see rongi jutt on ju Koit Uusi äri…tema see investor on…
Kusjuures ka Vabamüürlaste päälik…edasi mõelgu need kes mõelda suudavad…
Haapsalu linnapea on ilmselt lugenud lugusid kilplastest ja nüüd tegutseb nende vaimus. Täna, kus pole veel midagi selget, kas raha rongi projektile üldsegi tuleb ei ole mõtet rahvast ärgitada ja seda linnavalitsuse ressurssi raisata mõtetutele luuludele. Linnavalitsusel on aeg üles ärgata ja korraldada raudtee vajaduse uuring, mis hõlmaks kogu linnarahvast ja raudtee äärde jäävaid valdu, samuti ettevõtteid. Täna on liigutud teosammul lihtsalt ühe väikese huvigrupi huve arvestades. Saan aru, et seesuguse küsitluse korraldamiseks ei ole linnavalitsusel täna ajupotensiaali, siis miks mitte osta seda teenust..Jälgides seda mängu raudtee ümber, siis sinna on rohkem kaasatud esiteks mõned ärimehed, kes loodavad sellest endile… Loe rohkem »
…iga tund Tallina väljuvaid pooltühje busse, tekib küsimus,milleks see rong ja kes maksab ? Kuna inimesi pole ja kaubavedu ei tule,siis miks peab enamik seda rongi igavesti doteerima ? Võõra rahaga oskab iga pätt majandada….
Loed ja imestad kus need linnasaksad senini elanud on ja kus on nende mõtlemine. Kui Vikman räägib merevaate varjamisest, mina küsin selle peale – kas püstitatakse rongmonument, mis hakkab varjama kellegi vaadet? Kuuldavasti hakkab rong käima kaks korda päevas ja vaevalt sel korraga üle kolme vagun ja veduri olema saab. Ka varemalt oli raudtee maha pandud Rohuküla suunal ja rongid ka sinnapoole sõitsid ning probleeme ei olnud. Millest siis nüüd need pseudoprobleemid? Vaevalt hakkas projekteerija neid eskiise visandama ilma linnapoolsete lähtetingimusteta. Või olid linnaisad puu otsas kui pauk käis? Väga imelik seltskond seal hallis majas tõesti.
Hei troppide tropid. Linnavalitus peab ju selliste mõttetuste planeerimiseks loa andma või isegi projekteerimistööd tellima või kuidas? Kui asukoht pandi paika üldplaneeringuga siis, miks on vaja mingeid küsitlusi ja demokraatia etendust siin korraldada ja rahva närvi saagida, kuhu kohta ikka see rongijaam tuleb. Joost on nõukogude ajast saadik selle kohapeal olnud ja peab ükskorda hakkama nende absurdsuste eest vastutama ka. Kui Vikmani ainus põhjendus on see et see varjaks ära merevaate – VAT SEE ON TASE. Joost on tal üle ukse ilmselt on see kooskõlastatud seisukoht ;))) Linnavalitsus loob pseudo probleemi ja siis saadab Suklese seda leheveergudel lahendama.
Sina,see eelmine. Loe ikka artikkel läbi enne kui Joosti jt süüdistama hakkad. Mine peegli ette ja vaata, keda näed.
teha miskit -rahakoti rauad praotada-et rong üleüldse tuleks,mitte enesereklaami kartuses oma ametikoha pärast
ei tulegi rongi sinna õhtukaldasse nagunii, misasja ta karjub
oleks, tahaks ,nii tore oleks ,aga ei sobi , pole hea ahh ei tea ja lõpetuseks sel aastal vähenes läänemaal jälle raffaarv huvitav küll miks
Ainuke põhjus oli kindlasti see, et rong ei sõida Õhtu kaldasse.