Jaanus Karilaid. Foto: Arhiiv
Keskerakonna esimehe kandidaadi Jaanus Karilaiu hinnangul tuleb parteil konkreetsemalt sõnastada oma julgeolekupoliitiline positsioon, sest ohu korral on kaitse tagatud üksnes poliitikutele ja sõjaväelastele, aga mitte tsiviilelanikkonnale, vahendab BNS.
"Keskerakond peab konkreetsemalt sõnastama oma poliitilise positsiooni julgeolekupoliitikas," kirjutab Karilaid enda platvormis.
"Riigikogu fraktsioon peab tegema selgeid ettepanekuid, kuidas tõsta iseseisvat kaitse -ja heidutusvõimet ning kaitsta rahvast ohuolukorras. Täna on tegeliku ohu korral kaitse tagatud üksnes poliitikutele ja sõjaväelastele, aga kaitseta on tsiviilelanikkond, naised lapsed ja eakad. Mitte keegi ei tea, mismoodi hakkab riik toimima, kui häda tegelikult käes. Sõjaohtu võimendamata peab Keskerakond esitama Eesti rahva kaitse kava ja selle elluviimise teed."
"Ennekõike peab algatama ühiskonnas avatud diskussiooni, mis on Eesti tegelikud ohud, mille vastu me peame ennast kaitsma," seisab platvormis. "Kas on õige kinni olla vaid etteantud vaenlase kuvandis – ei ole sugugi kindel, et ainus oht on Venemaa ja kõik mujalt tulev on tingimusteta hea – olgu selleks siis pagulasete sissetoomine, Kreeka abipakett, kaalutlemata välismissioonid islamiriikidesse ja nii edasi. "Pariisi sündmuse taustal on vahetult näha, kuhu võivad viia uued "euroopalikud väärtused", mis ei väärtusta traditsioonilist perekonda, oma rahvast, oma rahvusriiki, oma keelt, oma kultuuri ja oma elukeskkonda tervikuna. Veelkord, rahvas ongi riik ja poliitikud on kõigest rahva tahte teenrid," märgib Karilaid.
Tema sõnul on Keskerakonna sisepoliitiline missioon olnud tasakaalustada rahvussuhteid ja vältida ühiskonnas ekstremismi, sest paduliberaalsus, äärmuskonservatiivsus ja suuriikide hüpiknukuks olemine ei vii riiki edasi. Karilaiu hinnangul on vaja täpsustada Keskerakonna ideoloogiat, sest nii nagu Eesti vajab edasikestmiseks suuri muutusi, vajab muutusi ka Keskerakond. "Rahvastiku kriis ootab kiiret lahendust. Keskerakond peab suutma sõnastada ettepanekud, kuidas muuta negatiivne iive positiivseks," sätestab Karilaid. "Peab lõppema senine rahva väljavahetamise poliitika: et saadame omad inimesed siit parematele palgamaadele ja võtame väljast uued. Adekvaatne perepoliitika peab andma rahvale tunde, et Eestis on turvaline igal loodaval perel. Iga laps peab algusest peale tundma, et ta on oodatud, et riik ja kogu rahvas tunneb tema ilmaletulekust rõõmu. Keskerakond peab tõstma selle probleemiks number "üks" koos oma lahendusettepanekutega."
"Eesti tuleb välja tuua majanduskotist. Selle tagab vaid füüsiline ja vaimne püsiühendus muu maailmaga. Riigilaen tuleb suunata Eesti ühendusteedesse ja haridusse. Ühendusteid on siiani vaid suletud, hariduse vallas on kehtinud põhimõte "suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi"," kirjutab Karilaid ning lisab, et Keskerakond peab haarama initsiatiivi kommunikatsioonide ja hariduse küsimustes.
"Eesti edu aluseks on väikesed ja keskmise suurusega Eesti oma ettevõtted. Me peame erakonnana kindlalt seisma selle eest, et välismaised suurettevõtted ei viiks oma siinteenitud kasumit maksuvabalt välja. Senine skeemitamine tuleb lõpetada ja kiiremas korras tuleb maksustada tulumaksuvabalt väljaveetav kasum. Kindlasti on vaja luua riiklik eriprogramm väikeettevõtluse edendamiseks, mis hõlmaks nii bürokraatliku halduskoormuse olulist vähendamist, kui ka maksusoodustusi väikeettevõtjatele väljaspool Harjumaad, kes loovad töökohti ja sellega tõstavad eestimaalaste elatustaset," seisab platvormis.
Karilaid soovib kehtestada põhimõtte, et kõigi keskerakondlaste hääl on võrdselt kaalukas. Seega peab iga keskerakondlane saama välja öelda oma seisukoha kooseluseaduse, pagulaskriisi ja erakonna välislepinguteküsimuses – näiteks koostööprotokoll Ühtse Venemaaga. Oma otsustes peab erakonna juhatus arvestama kõikide liikmete arvamust, mis on välja selgitatud sisereferendumi teel. Samuti tuleks riiklikult rahastada kogu erakonda, mitte kitsalt erakonna juhatust.
"Nii nagu Keskerakond taotleb riigieelarveliste vahendite õiglasemat jaotust omavalitsustele, peab Keskerakond suunama oma riigieelarvelist toetust õiglasemalt maakonna-organisatsioonidele," kirjutab Karilaid.
Prantslaste õnnetus = Karilaiu õnn! Oleks ju mõeldamatu, et see inimene teiste õnnetust enda huvides ära ei kasutaks.
See on ka demagoogiavõte: teema asemel artikli autorit sõimata.
KÜSIMUS: mida te teeksite, kui nädal või rohkem elektrit ei ole? Balti elektrijaam kutu või nii. Pime, vett ei ole, vets ei tööta, poed kinni, bensiin otsas.Pommist rääkimata. See on Karilaiu jutu mõte.
Kus sa teemat näed, vanamees? Suvaline plära, muud ei midagi. Tuleks, peaks – nagu ikka selle mehe puhul. Peaasi et pildil püsiks. Vets ei tööta – lase püksi.
mõelnud sellele, kodus võiks inimesel olla mingigi toidu varu, et näiteks kuu aega vegeteerida. Aga pilkajatele ütleks-igal oinal oma mihklipäev.
on majad ja vara juba ammu soojale maale kanditud
Kahtlemata on sõjalise ohu korral tsiviilelanikud kaitseta. Aga millegi pärast ei meenu et Karilaid oleks teinud midagi et see kaitse oleks tagatud. Isegi riigikogus olles on selle teemaga tegelemisest poogen. Kas Helme ja tühikargaja Mihkelson peavad Karilaiu eest asjad ära tegema.
Kas peab sellist pläma leheveerul trükkima?
lõputu plära, ei ühtegi tegu
Haapsalus pole Karilaiul mõtet oma iba ajada, mujal Eestis ehk küll, seal teda veel ei tunta. Meenuvad korstnakoosolek, Swedbank, haridusreform ja mitmed teised, mis kõik lõppesid kas läbikukkumise või eimillegagi. Ühtegi lõpule viidud lubadust kahjuks ei meenu. Tallinnast on juba ette näidata vabside vabastamine, tulemus jällegi ümmargune null.
käib trennis nii et püksid tilguvad vett,ise nägin,kui läbi ta oli
te nutate,ega karilaid üksi kõike ei jõua
Oskad ehk kosta miks Karilaid Läänemaal üksi on? Miks me ei näe meeskonda tema ümber ja inimesi keskeakonna liini jätkamas,kui Karilaid riigikogus Eesti asja ajab?
Kui ta üksi kõike ei jõua, siis seepeale minu soovitus – vähem sõnu, rohkem lihtsat igapäevast tööd!
Järjekordne Karilaiu demagoogia, mille sõnavara on välja imetud. Karilaiul oli antud Haapsalu aastatega näidata oma võimekust, aga isegi Haapsalu suguse väikelinnaga ei saanud ta hakkama – kõik liikus ikka isevoolu teed pidi edasi. Kujukas näide on Karilaiu soov muuta Haapsalu hariduspoliitikat, kus sõnadest ta kaugemale ei jõudnud ja tema kohta kehtivad need sõnad mille ta nüüd ka ise välja ütles – suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi.