2

Haigekassa tahab vähendada maahaiglais eriarstiabi

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Läänemaa haiglaFoto: Arvo Tarmula

Haigekassa on välja töötanud eriarstiabi uuenduse kava ja tahab selle uuest aastast käivitada, kuid maakonnahaiglate juhid leiavad, et see on toores ja vajab arutamiseks aega.

Läänemaa haigla peaarsti asetäitja Kai Tennisberg selgitas, et haigekassa tahab ühtlustada maakonnahaiglate eriarstiabi osutamise. Praegu on see ebaühtlane ja oleneb, kui palju on ühel või teisel haiglal õnnestunud endale palgata teistest, enamasti kõrgema etapi haiglaist n-ö külalisarste. Haigekassa tahab teha kohustuslikuks, et maakonnahaiglas peab abi saama kaheksal erialal: sisehaigused, kirurgia, nina-kõrva-kurguhaigused, silma- ja naha-suguhaigused, taastusravi, günekoloogia, psühhiaatria. „Need erialad peavad olema,” sõnas Tennisberg haigekassa plaani kohta.

Praegu saab Läänemaa haiglas minna 18 erialaarsti juurde, enamik neist käib Haapsalus teistest haiglatest, aga mõni, näiteks südamearst ja lastearst, on ka kohapealt võtta. Tennisberg on haigekassa uuendusest aru saanud nii, et eriarstidega, kes ei ole kohustuslikus nimekirjas, ei pea lepingut lõpetama. Nad võivad Haapsalus edasi ravida, aga seni, kuni haiglal jagub raha. Haigekassa tahab selle uuendusega koos vähendada maakonnahaiglaile antavat raha umbes 5 protsenti, mis tähendab peaarsti Tõnis Siiri hinnangul umbes 300 000 eurot. Summa, mis maakonnahaiglalt ära võetakse, tõstetakse kõrgema etapi haigla eelarvesse, et seal osutataks eriarstiabi madalama etapi haiglale. Kuidas see käima peaks, sellest saavad maakonnahaiglate juhid erinevalt aru.

Läänemaa haigla juhid, sh haigla nõukogu esimees Meelis Roosimägi PERHist kinnitasid, et kõrgema etapi arstid jäävad käima maakonnahaiglas. Rapla haigla juhataja Aivar Toomingas nii optimistlik ei olnud. Ta ütles selle nädala Maalehes, et kui kõrgema etapi haiglas tekib arstipuudus, siis nad neid enam maakonnahaiglasse ei saada. Haigele tähendab see pikemat järjekorda ja Tallinna, Tartu või Pärnu sõitmist. „Olgu raviraha millises katlas tahes, kuni on arste, leiame võimaluse jätaka,” uskus Tennisberg. „Oht on aga selles, et ka Tallinnas ei ole enam arste, keda siia saada.”

Kõige taga on arstide puudus

Tennisbergi sõnul on meie tervishoiusüsteemis asi juba ammu kriitiline, kuid poliitikud ei ole julgenud seda teemat käsile võtta. Ühelt poolt ei jätku raha, teisalt saavad arstid otsa. „Viie aasta pärast on Läänemaa haiglas üks arst, kes ei ole pensionil,” ütles Tennisberg. See on Anneli Kanarik, naha- ja suguhaiguste arst. Uusi, nooremaid arste Tennisberg tulemas ei näe. „Inimesele ei peaks arstiabi kättesaadavus muutuma,” uskus Tennisberg, kuid täpsustas ennast: „Välja arvatud siis, kui juhtub, et polegi mõnda arsti võtta.”

Haigekassa kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov ütles Lääne Elule, et tuleva aasta lepinguid puudutav esialgne ettepanek edastati partneritele möödunud nädalal. Vastust ootab haigekassa Läänemaa haiglalt 16. novembriks. Selle järel tulevad läbirääkimised ja kokkulepped, kuidas muuta hea eriarstiabi kättesaadavaks.

Haigekassa esitatud plaani kohta arvas Tennisberg, et kuigi sellega on juba hiljaks jäädud, on plaan kiirustades tehtud ja sellisena ei tohiks teda vastu võtta. Sedaviisi arvasid ka teiste üldhaiglate juhid, kui tegid tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile ja Eesti Haigekassa juhile Tanel Rossile ettepanku anda aruteluks aega. „Kirjutasime, et tahame mõtlemise ja arutlemise aega,” võttis Tennisberg kirja sisu kokku.

Muu hulgas seisab kirjas, et „muudatuse eesmärk on arusaamatu” ja et „tuleks algatada piirkondlikud mitme osapoolega arutelud”. Tennisbergi sõnul on küsimus keeruline. Ühelt poolt on mõistlik, kui Tallinna kõrge kvalifikatsiooniga arst võtab selle ajaga, mis kulub Haapsallu ja tagasi sõitmisele, vastu neli patsienti. Kui aga võtta patsiendi seisukohalt: kumb on siis otstarbekas, kas sõidab neli haiget või üks arst? „Arste on nii vähe, inimesed ei kujuta ette, kui vähe neid on ja kui vajalikud nad on,” ütles Tennisberg.

Tõnis Siir lisas: „Kui see plaan praegusel kujul rakendub, on see kaunis tõsine,” ütles Tõnis Siir. „Aga loodame, et see vaadatakse veel üle.”

Läänemaa haiglas töötab 25 arsti, 73 õendustöötajat ja 45 hooldajat.

Loe pikemalt Lääne Elu paberlehest.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
PERH loobus plaanist saata noori arste Läänemaa haiglasse tööle | Lääne Elu

[…] Lääne Elu kirjutas 15. novembril, et Haigekassa on välja töötanud eriarstiabi uuenduse kava ja tahab selle uuest aastast käivitada, kuid maakonnahaiglate juhid leiavad, et see on toores ja vajab arutamiseks aega. […]

puxpuu
puxpuu

Kõik viimased veel siia jäänud arstid tuleb suunata haigekassa ametnike ajuraviks.

wpDiscuz