Neljapäeval käisid Haapsali innovatsioonikeskuses Innokas Oomipoe koolitajad, kes tutvustasid 3D printerit ja koolitasid kohalikke õpetajaid.
3D printimine võib tunduda esialgu millegi ulmelisena, kuid tegelikult on selle tööpõhimõte lihtsam kui arvata võib.
Neljapäeval Haapsalu innovatsioonikeskuses Innokas esitletud umbes 2500 eurot maksev 3D printer Ultimaker2 on välimuselt hele, klaasist alusega kast, mis on oma tööpõhimõttelt nagu võimas liimipüstol, mis sulatab plastikut ja ehitab siis sellest kiht kihi haaval vajaliku asja.
Printimine võtab aega
Oomipoe koolitaja Aleksandr Alba sõnul võib 3D printimise jagada 4 etapiks. Kõigepealt peab olema idee, mida teha ja seejärel tuleb see idee 3D mudelleerimise programmis mudeliks kujundada. Need, kes pelgavad, et kujundamine üle jõu käib, võivad leida juba olemasolevaid 3D mudeleid internetiavarustest.
Peale modelleerimist tuleb mängu printeri tarkvara, mis muudab mudeli printeri jaoks arusaadavaks. Viimaseks sammuks on reaalse asja valmis ehitamine. Kui kaua ühe objekti printimine kestab, sõltub sellest kui suur ja keerukas see on.
Kui suure anuma printimine võtab aega peaegu 4 tundi, siis õhukese plastikust lumehelbe valmistamiseks kulus innovatsioonikeskuses neljapäeval üle paarikümne minuti. Kõigepealt seadistas printer end 6-7 minutit ja ehitas siis umbes 10 minutiga helbe valmis. Peale printimise lõppemist pidi helves veel ligi 10 minutit jahtuma.
Plastikut kasutavate 3D printerite hinnad on langemas ja neid saavad endale osta üha suuremaks muutuv hulk inimesi ja ettevõtteid. 3D printerite soetamine on lähitulevikus kavas ka paaril Läänemaa asutusel. Kindel plaan printeri ostmiseks on innovatsioonikeskusel, kuid seda on vaikselt kaalunud ka Haapsalu kutsehariduskeskus.
Lisaks plastikprinteritele on olemas aga juba ka 3D printerid, mis prindivad metallist objekte. Neid kasutavad näiteks lennukitootjad nagu Boeing. Metalliprintereid pole tarkvarafirma 3DprinterOS ühe asutaja Taavi Kikase sõnul Eesti turule niipea aga oodata, sest nende hinnad algavad alates 500 000 eurost ja sellist investeeringut siinsed ettevõtted veel teha ei taha.
Kursus õpetajatele
Enne 3D printeri esitlust olid innovatsioonikeskusesse kokku tulnud aga 10 Läänemaa reaalainete õpetajat, kes tutvusid võimalustega, kuidas ainetunde elektroonikakomplektide abil põnevamaks muuta.
Mõte korraldada kohalikele õpetajatele ühine koolitus sündis innovatsioonikeskuse juhatajal Angela Leppikul mullu novembris, kui ta kohtas Oomipoe esindajaid Baltikumi suurimal robotivõistlusel Robotex. Sarnaseid koolitusi on Leppiku sõnul plaanis korraldada ka tulevikus, sest pedagoogide huvi teema vastu on olnud suur.
Sel korral tutvustati õpetajatele Ohmi seadusel põhinevat komplekti, kus LED-tule sobiva voolutugevusega töölepanekuks tuleb koostada kindla takistusega vooluring. Arvutiprogrammi abil tuli panna LED siis vilkuma.
Haapsalu põhikooli füüsika ja Läänemaa ühisgümnaasiumi programmeerimise õpetaja Herki Sula sõnul on selline praktiline katse, mille käigus õpilased saavad proovida koos programmeerimisega ka reaalset füüsikalist rakendust, väga kasulik nii füüsika põhimõtete illustreerimisel kui ka noortes elektroonikahuvi tekitamisel.
„Nad oskavad siis ka paremini öelda, kas elektroonikaga tegelemine neid huvitab ja saavad juba varakult oma õppesuunda paremini valida,“ ütles Sula. Samas leidis ta, et taolised katsed eeldaksid mõningaste muutuste tegemist praeguses õppekorralduses, sest need ei pruugi ajaliselt ühte õppetundi ära mahtuda.
Fotod: Arvo Tarmula.
