20 aastat tegutsenud Haapsalu tantsurühm Black Coffee meenutas laupäeval Haapsalu kultuurikeskuses möödunud aastaid.
„Siin on sädelust, sulgi, glamuuri, edevust,” ütles tantsurühma liige Merle Mäesalu.
Oma sünnipäevaks peab tantsurühm 2003. aastat, kui esineti esimest korda vähegi viitsijate päeval. Black Coffee alustas esinemist line-tantsudega, kuid tasapisi tuli juurde glamuuri ja vahepeal nimetasid tantsijad end ka estraadirühmaks.
Kõige kauem on tantsurühma juhendajanud Helve Kruusement. „On üks suur küsimus: kust see mõte, mis plaan sul meiega oli? Kas teadsid, kuhu me jõuame?” küsis Mäesalu Kruusemendilt. „Nalja teed,” vastas vaikselt Kruusement.
Kruusement juhendas Black Coffeed esimesed 14 aastat. Tantsijaid on õpetanud ka Alice Aleksandridi ja Kalev Lehtla, praegu on juhendaja Liise-Marie Roosaar. „Liise ei anna meile hõlpu. Ei arvesta, et käime kuuekümnendaid,” ütles Mäesalu.
20 aastat on tantsurühma jaoks möödunud kiiresti, ehkki rühma liikmetele on selle aja jooksul sündinud lapsi ja mõnest on saanud vanaema. Nii meenutati ühiselt, kuidas 14 aastat tagasi esineti rasedatena, kuid publikule jäi mulje, et tegemist on pelgalt seesuguste kostüümidega. Aja jooksul on olnud nii rõõmu kui ka naeru, aga ka pisaraid ja lihasvalu, rääkis Mäesalu.
Oma sünnipäeva otsustas tantsurühm tähistada näitusega. Esialgu soovisid tantsijad teha stuudiofotod, kuid näituse koostaja Egon Erkmann täiendas seda mõtet. „Glamuurfoto ei näita elu,” ütles ta. Nii pildistas ta tantsijad üles nende loomulikes ja südamelähedastes keskkondades.
Ehkki esmalt Haapsalu kultuurikeskuses üleval olnud näitus sai laupäevaga läbi, ütles Erkmann, et näitus läheb rändama. „Näitame küpse naise sära ka mujal,” ütles ta.
Haapsalu näituse lõpetamisel meenutatigi olnud aegu ja räägiti tantsurühma köögipoolest. Kõigil tantsijail on lisaks tantsimisele alati olnud ka lisaülesandeid vastavalt nende oskustele. Rakkes pole ainult tantsijad, vaid kaasatud on ka nende pered: kes teeb videoid, kes kujundab, kes valmistab rekvisiite, kes õmbleb kleite, kes teeb soenguid, kes kontrollib, et pärast esinemist jääb esinemispaik korda jne.
Mäesalu tunnistas, et tihti on pere tema hobi tõttu kannatanud: nad teadsid, et igal pühapäeval on trenn; oli perioode, kus esineti samal päeval nii Fra Mares kui ka toonases Laines. „Kui mu poeg planeeris midagi, kus ma pidin ka osalema, küsis ta alati, kas mul on sel päeval aega,” rääkis Mäesalu.
