Vanaemad, kelle juurde lapsed suveks lähevad, elavad enamasti maal. Andrus Kivirähki “Oskari ja asjade” vanaema elas minu meelest linnas. Väikeses linnas, umbes nagu Haapsalu, Viljandi või Võru. Ta võis muidugi ka maal elada.
Kõige rohkem läks mulle korda lavastaja fantaasia. Näitemängus saab see teoks ainult koos näitlejate, kunstniku, helilooja ja koreograafi ning veel paljude teiste abilistega. Kivirähki jutustuses ei juhtu õieti midagi. Ainus elavam episood on talvemantel (Elsa Johanna Talvistu), kes käib öösiti verejahil ja hommikul riidepuule naastes on tal taskus tükk toorest liha.
