Silt: Iloni Imedemaa

[gallery ids="471241,471242,471243,471244,471245,471246,471247,471248,471249,471250,471251,471252,471253,471254,471255,471256"]   Iloni Imedemaa teisel korrusel avatud näitus „Kogu vaates” tõstab tähelepanu keskpunkti tänavu 20. sünnipäeva tähistava Imedemaa kunstikogu. „Näitustel oleme kasutanud oma kogusse kuuluvaid töid, aga seekord räägime kogust endast – kuidas see siia tuli, kui palju meil kogus töid on ja kuidas see kogu ikka veel täieneb,” ütles Iloni Imedemaa haridusjuht Anne Suislep. 2004. aastal avanes Läänemaa muuseumil võimalus saada enda kasutusse Kooli 5 maja, kus seni olid läänlased registreerinud abielusid ja sünde-surmi. Et samal ajal sündis maailmakuulsal raamatuillustraatoril Ilon Wiklandil mõte kinkida osa oma loomingust Eestile, siis mis olnuks veel sobivam, kui et Haapsalus lapsepõlve veetnud kunstniku tööd jõuavad sinna, kus tema loojateekond alguse sai. Kui esialgu räägiti, et Haapsallu võiks tulla 80 Wiklandi tööd, siis 2006. aastal, mil Im

[caption id="attachment_470681" align="alignnone" width="1000"] Näituse plakat.[/caption] Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa oma 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Need pajatavad meie lapsepõlve kangelaste lugusid, aga kannavad endas ka Iloni erakordset eluteed, mis on kulgenud nii siin kui ka võõrsil. Ometi on üks lugu jäänud seni rääkimata: kuidas need tööd Imedemaale jõudsid? Näitus „Kogu vaates“ kutsub vaatama illustratsioone läbi muuseumikogu kujunemise. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga. Kuigi illustratsioonid

[gallery ids="470210,470211,470212,470213"] Nädal enne lihavõtteid värviti Iloni Imedemaal mune Eesti ja Ukraina moodi ehk sibulakoortega ja küünlavahaga. Kuna sibulakoortega tuleb värvida tooreid mune, alustatigi sellest. Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts jagas kõigile riidetüki, millele asetati sibulakoori. Et muster tuleks huvitavam, lisati täppide saamiseks tange ja pandi munale lillekesi. Kes soovis kollakamat tooni, võis lisada ka kurkumit. Et munadelt templimärk maha saada, oli Kõuts neid juba äädikaga puhastanud. Enne kui munad sibulakoorte sisse mähiti, soovitas Kõuts koored veega märjaks teha – siis hakkavat värv paremini külge. Seejärel seoti munad riidetüki sisse ja pandi keema. Lõngad enam värvi ei anna Munade mähkimise ajal rääkis Kõuts, et kuigi tegelikult on munade õige värvimise päev pühapäev, siis tema lapsepõlvekodus värviti mune pühade ajal iga päev. „Meie peres nii palju kiriku traditsiooni ei olnud ja me värvisime nii reedel, laupäeval kui ka pühapäeval,” rääkis ta. „Tegelikult tuligi ju mune pühapäevaks ette värvida.” Kõutsi sõnul värviti tema lapsepõlves lisaks sibulakoortele ka lõngadega, sest vanasti andsid lõngad samuti värvi, kuid tä

[caption id="attachment_422529" align="alignnone" width="1920"] Värvitud munad Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühapäeval, 29. märtsil kell 12 ehk nädal enne lihavõttepühi õpetatakse Iloni Imedemaal, kuidas näevad välja ettevalmistused neiks nii Eesti kui ka Ukraina moodi. Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts ütles, et lihavõttemunade värvimise komme on Ukrainas ja Eestis erinev. „Proovime mune värvida Eesti moodi sibulakoortega ning ukrainlased õpetavad meile küünlavahatehnikat ja kuidas sellega kohe mitu kihti peale värvida. See on neil selline peenike tehnika,” rääkis ta. Kõuts lisas, et j

[caption id="attachment_466128" align="alignnone" width="1920"] Raudteemuuseumi tõi külalisi juurde suvelavastus „Viimane vaba suvi”. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Möödunud aastal tõusis sihtasutus Läänemaa Muuseumid muuseumikaardiga külastuste arvult üllatavalt kõrgele kohale kogu Eesti arvestuses. Sihtasutuse lühendiga SALM moodustavad Haapsalu raekoda, linnusemuuseum, raudtee- ja sidemuuseum, Iloni Imedemaa ning Ants Laikmaa muuseum ning see on Läänemaa suurim mäluasutus. Väljaspool Tallinna ja Tartut paiknevate muuseumide arvestuses jõudis sihtasutus mullu viie kõige enam muuseumikaardiga külastatud mäluasutuse hulka. Muuseumikaart on 75 eurot maksev digitaalne pilet, mis keh

[gallery ids="465698,465700,465703,465705,465706,465707,465709,465714,465715,465716,465717,465718,465719,465721,465728,465732,465733,465734,465735,465736,465744,465745,465746,465747,465749,465750,465743,465739,465738"]   Ilon Wiklandi noore kunstniku konkursi teise koha sai Haapsalu kunstikooli õpilane 14aastane Mirjam Tammeleht, kelle juhendaja on Indrek Jets. Žürii esimees Katrin Ehrlich märkis, et Tammelehe illustratsioonid on kompositsiooniliselt väga tugevad ja eristuvad teistest meisterliku materjalikäsitluse ning nüüdisaegse kujundikeelega. Ehrlic kiitis ka oskuslikku värvipliiatsikasutust. „Kõike on parasjagu. Midagi pole vähe ega liiga palju,” ütles Ehrlich. Üks illustratsioon on kolmemõõtmeline ja just selle kallal nokitseda meeldis noorele kunstnikule tema enda sõnul kõige rohkem. Tammelehe illustratsioonid on töömahukad, ühte pilti tegi ta paar nädalat. Ilon Wiklandi noore kunstniku konkursi esikoha sai Viimsi kunstikooli õpilane 15aastane Anna Sofia Käs

[caption id="attachment_464800" align="alignnone" width="1204"] Noore kunstniku preemia žürii Iloni Imedemaal valikut tegemas. Foto: Rael Ojasoo[/caption] Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursile laekus sel aastal 98 tööd. Žürii on oma töö teinud ning võitjad kuulutatakse välja Ilon Wiklandi 96. sünnipäeval, 5. veebruaril Iloni Imedemaal, teatas sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid pressiteate vahendusel. Töid saadeti Pärnust, Tartust, Tallinnast, Kohtla-Järvelt, Kohilast, Ahtmest, Sakust, Kiviõlist, Karksi-Nuiast, Elvast, Kuressaarest, Viimsist, Jõhvist, Paikuselt ja Haapsalust. Kokku saatis konkursile oma loomingut 37 noort vanuses 14–18 aastat. Osalemiseks t

[caption id="attachment_454281" align="alignnone" width="1920"] Haide ja Toomas filmi „Minu pere ja muud klounid” reklaamfotol. Foto: Kaupo Kikkas[/caption] Peale järjekordset „Piip ja Tuut otsivad Ilonit” etendust vestlesime asjaosalistega Imedemaa aidahoones veidi pikemalt. „Ilon Wiklandiga ei ole me silmast silma kohtunud,” lausus Toomas Tross ehk Tuut nagu kahetsedes. „Aga me vaatasime temast mitut videolõiku, mis siin Ilonimaal arhiivis,” jätkas Haide Männamäe ehk Piip innukalt. „Ta läks meile väga südamesse,”

[caption id="attachment_453649" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kohvikud ootavad, et turistid rohkem liikuma hakkaksid. Foto: Gert Kääramees[/caption] Tänavune suvi on Haapsalu kohvikuil läinud siiani vaikselt; söögikohad ootavad, et suvitusilm ja üritused rahva tihedamalt liikuma paneksid. Haapsalu peatänaval asuvad kohvikud omavahel eriti ei konkureeri. Kõigile jagub kliente; mõni on suutnud endale koguni püsikliendid tekitada. Samas pole klientide arv seni küündinud mullusega võrreldavale tasemele. Igal kohvikul oma firmamärk Igal söögikohal on mõni toode, mida suudetakse müüa veidi rohkem. Müüriääre kohvikus on klientide seas kõige populaarsemad tooted pagarite koogid. „Meie peakokk on lähenenud selliselt, et menüüs oleks toite

[gallery ids="453060,453061,453064,453062,453063,453065,453066,453067,453068,453069,453071,453072,453073,453074,453075,453076,453077,453078,453079,453080,453081,453082,453083,453084,453085,453086,453087,453088,453089,453090,453091,453092,453093,453094,453095,453096,453097,453098,453099,453100,453101,453102,453103,453104,453105,453106,453107,453108,453109,453110,453111,453112,453113,453114,453115,453116,453117,453118,453119,453120,453121,453122,453123,453124,453125,453126,453127,453128,453129,453130,453131,453132,453133,453134,453135,453136,453137,453138,453139,453140,453141,453142,453143,453144,453145,453146,453147,453148,453149,453150,453151,453152,453153,453154,453155"]     Ilmaränduritest klounipaar Piip ja Tuut tulid koos tütre Emmaga Iloni Imedemaale ja hakkasid õues midagi otsima. Leidsid ka. Teatrimängu abil leidsid nad üles Ilon Wiklandi lapsepõlvemaa. Teatrit teha nad aga oskavad. Piip ja Tuut tuuritavad juba aastakümneid mööda Eestimaad ja igal