Silt: Iloni Imedemaa
Galerii: Göteborgi lapsed mängisid Haapsalu laval
[gallery ids="452923,452924,452925,452926,452927,452928,452929,452930,452931,452932,452933,452934,452936,452937,452938,452939,452940"]
Göteborgi eesti teatri lapsed mängisid esmaspäeval Haapsalus Ilon Wiklandi muuseumis „Printsess Eugeenia merereisi” – 1944. aasta suurpõgenemise lugu.
Ilon Wiklandi muuseumi õuel kõlas esmaspäeval enne etendust sulaselge eesti keel, kuigi lapsed, kes poole tunni pärast lavale astusid, on sündinud ja kasvavad Rootsis. „Üki, kaki, kommi, nommi, vanamees hüppas üle pommi,” kõlas avafraasina lavalt eestikeelne liisusalm, millele hiljem järgnesid Marie Underi värsiread: „Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, kord veel tahaksin tagasi…”
Ei omavahel ega ajakirjanikuga rääkides võtnud lapsed kordagi rootsi keelt appi ja teadsid isegi sellist sõna nagu luiskama, sest see on lavastuses sees. Ema luiskab Eugeeniale ja Matsile, et neid on kutsutud Rootsi printsessi sünnipäevale. Kätte pannakse kõige ilusamad käpikud ja mõmmile õmmeldakse silm pähe, et see printsessi näeks, aga imelikul kombel tohib kaasa võtta vaid ühe kohvri ja vanemad lapsed ütlevad, et mingit peokutset ei ole ja põgenetaks
Kui laps joonistab, siis on temaga kõik hästi
[gallery ids="452644,452645,452646,452647,452648,452649,452651,452652,452653,452654,452656,452657,452658,452659,452660,452661,452662,452663,452664,452665,452666,452667,452668,452669,452670,452671"]
Iloni Imedemaa uus suvelavastus on saanud hakkama millegi ilmvõimatuga: rääkida lastele tõsistest ja valusatest asjadest neid pisendamata, aga ometi nii, et meel jääb helgeks.
Niisugust mängulusti, nagu kiirgas näitlejatest esimesel läbimängul, ei tulegi naljalt ette. Nii sädemeid pilduv, vahetu ja siiras oli nende rõõm. Ja mitte ainult rõõm. Sama siiras ja vahetu oli kurbus. Sama ehedad olid pisarad, kui sõdurid olid väikese Iloni koera mere ääres maha lasknud.
Rääkida lastele 1939.–1944. aastast nii, et see neile kohale jõuaks, aga nad nuttes teatrisaalist ei põgeneks – see on julgustükk omaette. Rääkida väikesest Ilon Wiklandist ja tema lapsepõlveaastatest Haapsalus nii, et sõda jääks välja, ei saa. See poleks aus. Sellel ei oleks mõ
Iloni Imedemaa kutsub Ilon Wiklandit uuest küljest avastama
[gallery ids="450047,450048,450049,450050,450051,450052,450053,450054,450055,450056,450057,450058,450059,450060,450061,450036,450037,450038,450039,450040,450041,450062,450043,450044,450046,450067,450045,450064,450042,450063,450065,450066,450068,450069,450070"]
Iloni Imedemaal pühapäeval avatud näitus „Avastamata Ilon Wikland” näitab maailmakuulsa kunstniku loomingut seninägematust küljest.
Et Astrid Lindgreni raamatute illustraatorina tuntuks saanud Ilon Wikland on joonistanud pilte naisteajakirjale ja õpikule ning illustreerinud vendade Grimmide muinasjutte, on paljudele teadmata. Kui ei teaks, et need on Wiklandi joonistused, ei oskaks seda pilte vaadates oletadagi, sest kunstniku varastel töödel erineb tema käekiri hilisemast, meile harjumuspärasemast loomingust. Kuid just sellisest küljest tutvustab Ilon Wiklandit lastekaitsepäeval Iloni Imedemaal avatud näitus.
Kui seni on Iloni Imedemaa koostanud näitusi peamiselt oma kogude baasil, siis nüüd näitusele jõudnud tööd on kõik pärit erakogus – suurem osa neist Wiklandi tütardelt, kui
Iloni Imedemaa näitab Wiklandi seni varjus olnud loomingut
Piibu ja Tuudu teater toob lavale Ilon Wiklandi lapsepõlve
[caption id="attachment_446139" align="alignnone" width="1619"]
Emma Tross (esiplaanil vasakul) ning Piip ja Tuut. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Neljapäeval toimunud fotosessioon Iloni Imedemaa õuel juhatas sisse Ilon Wiklandi lapsepõlvest jutustava suvelavastuse ettevalmistused.
Rohekas mantlis Emma Tross poseeris fotograafile koos kohvrihunnikuga, vaadates ühes ja teises suunas, vahet

Iloni Wiklandi ja Tove Janssoni tööd on ühisnäitusel
[caption id="attachment_444008" align="alignnone" width="1769"]
Näitus on Prins Eugens Waldemarsudde muuseumis avatud 17. augustini. Foto Laura Eichhorst[/caption]
Stockholmis Djurgårdeni saarel asuvas Prins Eugens Waldemarsudde muuseumis avati näitus Ilon Wiklandi ja Tove Janssoni ning kahe tänapäeva illustraatori, Pija Lindenbaumi ja Linda Bondestami töödest.
Iloni Imedemaa kogusse kuuluvaid Wiklandi töid läks Imedemaa juhataja Maarja Kõutsi sõnul näitusele 40–50 ringis. „Palju on selliseid, mis olid näitusel ka Göteborgi kunstimuuseumis. Meie kogust on

Ilon Wikland sai 95
[caption id="attachment_442660" align="alignnone" width="1920"]
Iloni Imedemaale saabujat tervitab Toomas Volkmanni foto Ilon Wiklandist. Kaire Reiljan[/caption]
Eile tähistas 95. sünnipäeva maailmakuulus illustraator Ilon Wikland, kes on andnud näo Karlssonile, Bullerby lastele ja väikesele Tjorvenile.
Kõigi lillekimpude seas, mis Wiklandini eile jõudsid, on üks Haapsalu ja Läänemaa muuseumide ning teine Eesti riigi poolt, mille andis üle Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk.
Viimased aastad on Wikland elanud Stockholmi lähedal hooldekodus. „Tal on sinna viidud kirjutuslaud, mille koopia on meil siin Iloni Imedemaal. Tal on valmis paberid ja pliiatsid, aga tütred ütlesid, et ega ta tegelikult enam joonista,” ütles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts. „Jõuluajal saatis tütar Birgitta mulle Ilonist pildi. Ta oli seal hästi reibas.”
Oma kohtumistest Wiklandiga meenutas Kõuts, et kunstnik, kelle põhimõte on olnud elus ettepoole vaadata, vaatab nüüd elule tagasi. „Tal on seda tehes hel
