Silt: Iloni Imedemaa

[caption id="attachment_406152" align="alignnone" width="2000"] Oskar (Tõru Kannimäe) ja triikraud (Uku Suislep). Malle-Liisa Raigla[/caption] Vanaemad, kelle juurde lapsed suveks lähevad, elavad enamasti maal. Andrus Kivirähki “Oskari ja asjade” vanaema elas minu meelest linnas. Väikeses linnas, umbes nagu Haapsalu, Viljandi või Võru. Ta võis muidugi ka maal elada. Kõige rohkem läks mulle korda lavastaja fantaasia. Näitemängus saab see teoks ainult koos näitlejate, kunstniku, helilooja ja koreograafi ning veel paljude teiste abilistega. Kivirähki jutustuses ei juhtu õieti midagi. Ainus elavam episood on talvemantel (Elsa Johanna Talvistu), kes käib öösiti verejahil ja hommikul riidepuule naastes on tal taskus tükk toorest liha.

[gallery ids="403525,403527,403529,403531,403533,403535,403537,403539,403541,403543,403545,403547,403549,403551,403553,403555,403557,403559,403561,403563,403565,403567,403569,403571,403573,403575,403577,403579,403581,403583,403585,403587,403589,403591,403593,403595,403597"] Malle-Liisa Raigla fotod Andrus Kivirähki samanimelise lasteraamatu järgi valminud lavastuse peaosas särab Oru kooli 8. klassi õpilane Tõru Kannimäe. Teisipäeval kallab Haapsalus vihma. Iloni muuseumi õue peal varitseb Oskarit õudusjutte pajatav, keerulise loomuga riidekapp ja ehmatab poissi nii, et see kargab eemale. Jooksuga muuseumist toodud sirmi alt jagab õpetussõnu koreograaf Kärt Tõnisson. Kunstnik Triin Reemann kaob lava taha, et vanaemale ehk näitleja Epp Eespäevale kostüüm kätte anda. Esietenduseni on jäänud neli päeva.

[gallery ids="398589,398591,398592,398593,398595,398597,398598,398599,398600,398601,398602,398603,398604,398605,398606,398607,398608,398609,398610,398611,398612,398613,398614,398615,398616,398618,398619,398620,398622"] Fotod: Urmas Lauri Ilon Wiklandi muuseumis vast avatud näitusel Haapsalus on väljas 70 originaalpilti kunstniku loomingust, mis viivad vanaema-vanaisa juurde. Reis vanavanemate maale algab juba Iloni Imedemaa vanast tuttavast tumesiniseks värvitud trepist üles ronides. Kohe esimesel trepimademel võtab vastu suur pilt tüdrukust perroonil Ilon Wiklandi raamatust „Pikk-pikk teekond“ ja 1938. aasta sõiduplaan. Pilt on haapsallastele tuttav – Haapsalu raudteejaam, koer, kollane kohver ning natuke hargnevate patsidega pisike tüdruk, kaheksa-aastane Ilon Wikland, kelle vanemad on saatnud 1938. aastal Tallinnast Haapsallu vanaema ja vanaisa juurde.

Kunstnik Anne Pikkovile meeldib illustreerida tekste, kus saab nalja. Foto Kaire Reiljan. Haapsalu asuva Iloni Imedemaa sellesuvised märksõnad on vanavanemad ning Andrus Kivirähki „Oskar ja asjad”, sest just sel teemal näitusi ja etendusi saab seal näha.

[gallery ids="395727,395729,395731,395733,395735,395737,395739,395742,395744,395748,395750,395752,395754,395756,395758,395760,395762,395766,395770,395772,395774,395776,395778,395780,395782,395784,395786,395788,395791"] Fotod: Malle-Liisa Raigla Kuulsa kunstniku lapsehoidja Liesel Meier-Wiedenbach annetas Ilon Wiklandi muuseumile Haapsalus 88 seni nägemata visandit. 21. aprilli pärastlõunal tõmbas Haapsalu ja Läänemaa muuseumide peavarahoidja Eve Otstavel Iloni Imedemaal valged kindad kätte, sõlmis pleekinud pappkausta nöörid lahti ja laotas pisut koltunud lehtedel mustvalged tušijoonistused suurele lauale laiali – 88 visandit eri teostele olid jõudnud lõpuks koju. Ajaloolist hetke olid kogunenud vaatama kõik Iloni Imedemaa töötajad. „Kunstnikud ise oma visanditest eriti ei pea, aga muuseumi jaoks on see väga-väga väärtuslik leid, et jälgida kunstniku tööprotsessi,“ ütles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts. Iloni Imedemaa kogus on 900 Wiklandi tööd, nüüd on lisandunud neile 88 visandit. „Väga-väga suur lisandus,“ märkis Kõuts.

[caption id="attachment_393494" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu noortekeskuse draamaringi noored vestavad teatritüksi lugusid oma vanavanematest. Foto Karin Mägi[/caption] Pühapäeval on Iloni Imedemaal teatripäev, kus Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringide lapsed toovad vaatajate ette kaks vanavanematest pajatavat näitemängu. Noorte huvikeskuses tegutseb Anne Suislepa ja Triin Reemanni juhendamisel kaks draamaringi, kes mõlemad siinsel teatripäeval üles astuvad.

[gallery ids="381862,381864,381866,381868,381870,381872,381874,381876,381880,381882,381884,381886,381888,381890,381892,381894,381896,381898,381900,381903,381905,381907,381909,381911,381913,381915,381917,381919,381921,381924,381926"] Malle-Liisa Raigla fotod Ilon Wiklandi muuseumi uue näituse Haapsalus koostasid lapsed ise – lõid eksponaadid, kujundasid väljapaneku ja lasid isegi seinad üle värvida. „Kuraator on see, kes paneb näituse kokku, kui talle antakse kunstiteosed ja ruum,” ütles kümneaastane Haapsalu algkooli õpilane Ann Matilde Saar. Ann Matilde on üks neljast väikesest kuraatorist, kes koostasid Wiklandi muuseumis näituse, kus on väljas 40 lapse tööd. Kuraatoriametit õppisid lapsed aasta otsa. Ann Matilde võtaks iga kell uuesti selle tee ette, sest see lihtsalt oli nii äge, õpetlik, üldse mitte raske ja väga lõbus, aga pani ka proovile. Tüdruk pidi marssima läbi linna, kaenlas kodust kaasa võetud põdrapealuu, mida ta näituse jaoks vajas.

[caption id="attachment_380735" align="alignnone" width="2000"] Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts ütles, et stendidel on mõne töö asemel Saksamaa näituse ajal koopia. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kuus suurt kastitäit Ilon Wiklandi illustratsioone ja joonistusi sõitis Saksamaale, et reedest alates rõõmustada kunstipublikut näitusel „Haapsalust Bullerbyni”. Reedel avatakse Hannoveris Wilhelm Buschi muuseumis üks viimaste aastate suurimaid näitusi Ilon Wiklandi loomingust. Väljas 250 tööd, millest suurem osa, 187 kuulub Haapsalus asuvale Iloni Imedemaale. „Ilmselt on see kõige suurem näitus,” ütles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts. Ta lisas, et Saksamaal oli Wiklandi loomingu näitus viimati kuus aastat tagasi Berliinis ja toona saadeti Haapsalust näitusele 60 tööd.