Vahetult enne jaanipäevapidustusi toimus Haapsalus Läänemaa jalgpalliklubi ja Haapsalu linna korraldatud laager Ukraina ja Eesti lastele. Ühisprojekt oli päevalaagri formaadis, see tähendab, et igal õhtul läksid lapsed koju.
Kolmel päeval mängiti sportlikke ja koostööd arendavaid mänge, millesse oli põimitud eestikeelse sõnavara kasutamine. Samuti osalesid lapsed vestlusringides, kus teemadeks olid hobid, muusika jms. Loomulikult mängiti ka palju jalgpalli.
Esimesel laagripäeval olid mitmed lapsed väga tagasihoidlikud ega osanud arvata, mida selline ettevõtmine endast kujutab. Enamikule Ukraina lastest oli see esimene päevalaagrikogemus.
Mitmed kohalikud noored, kes laagrisse tulles jalgpallist üleliia suures vaimustuses ei olnud ning arvasid, et vanemad saatsid nad laagrisse vaid selleks, et neid nutiseadmetest eemal hoida, olid lõpuks siiski rõõmsalt palliplatsil.
Laagris „Õpime eesti keelt jalgpalliga” osales 26 last, kellest pooled olid Haapsalus elavad Ukraina lapsed. Kõige nooremad laagrilised olid seitsmeaastased, vanim oli 15aastane.
Osalemine oli lastele tasuta, laagrit finantseeris MTÜ Läänemaa Abikassa boršikatlaga kogutud rahaga.
et siis Eesti lapsed õppisid ka eesti keelt? Mis keeles need Eesti lapsed siis enne jalgpalli rääkisid?
Ma olen slaavlaste jalgpalli mängimist kõrvalt vaadanud-kuulanud ja olen kindel,et eestlased õppisid hoopis ukraina keeles ropendama.
Ilmselt jah. Kui aastat ~30 tagasi kiruti slaavi invasiooni, siis nüüd peavad kõik selle üle õnnelikud olema. Kes ei ole, peavoolult “õige” sildi külge.