Juhtkiri: kes meist on õigem?

Vormsi uus vallavanem Maris Jõgeva ütleb, et näeb end vormsilasena, kellel on kaks kodu – üks saarel ja teine Tallinnas Kalamajas. Ta tunnistab ka ise, et küsimus, kes on õige vormsilane, on tundlik teema.

Läbi aegade, eriti aga kohalike omavalitsuste valimiste paiku, on Vormsil vaieldud selle üle, kes on õige vormsilane ja kes peaks saareelanike elu üle otsustama. Kas need, kes seal kogu aeg elavad ja on seda teinud juba mitu põlve? Või need, kes jagavad end kahe koha vahel? Või need, kes on saarelt pärit, aga elu on neid mujale viinud? Või hoopis need, kellel on saarel kinnisvara, aga nende igapäevaelu on mujal? Millal siis saab õigeks vormsilaseks? „Kas siis, kui kolm põlve Vormsi kalmistul lebavad, ratasristid pea kohal?” kõlas kord küsimus ühel Vormsi tuleviku teemalisel arutelul.

Vaidlus selle üle, kes on õige ja kes mitte, pole kaugeltki ainult Vormsi teema, vaid seda kohtab igas kogukonnas, eriti teravalt aga väikestes kogukondades, sest seal, kus inimesi on vähe, torkab igaüks ja ka tema tegemised teravalt silma, olgu ta oma või võõras. Millegipärast just väikestes kogukondades suudetakse ka niimoodi tülli minna, et omavaheline koostöö muutub võimatuks. Näiteid sellest leiab Läänemaaltki üsna mitmest paigast.

Kas selline omadeks ja võõrasteks lahterdamine on õigustatud? Ehk oleks mõistlikum maailma avarama pilguga vaadata ning selle asemel et üht, teist või kolmandat seltskonda kõrvale tõrjuda väitega, et nad ei ole omad, vaadata iga lisanduvat pilku kui võimalust. Või kui tuulehoogu, mis tuppa värskemat õhku toob ja kopituse haisu välja pühib. Traditsioonid on küll toredad, aga võibolla on mõni neist oma aja ära elanud ja vajab uuendamist. Kui uued tulijad ja nende mõtted vastu võtta, mitte tagasi tõrjuda, siis saavad nad ehk ka rohkem omaks.