Läänemaal on loendatud 48% kohustuslikku valimisse kuuluvaid elukohti 

Lääne Elu

info@le.ee

Rahvaloendaja. Foto: erakogu
Rahvaloendaja. Foto: erakogu

Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke.

16. veebruari seisuga on  loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Lääne maakonna vastamismäär on 48,4%, mis on maakondade võrdluses madalaim.

„Oleme vahetulemustega rahul, kuna liigume vastuste korjamisega planeeritud tempos ning hetkel on loendatud 61,1% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Mitmel maakonnal on see protsent isegi kõrgem, nagu näiteks Raplamaal ja Hiiumaal,“ lausus statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila. „Meie küsitlejatel on aga jätkuvalt käed tööd-tegemist täis ning kahe eeloleva nädalaga näeme veelgi suuremaid numbreid.“

Osila lisas, et loendamise edukust maakonniti mõjutab rahvastikuregistri andmete õigsus, eriti inimese elukoha aadressi, telefoninumbri ja meiliaadressi osas. „Selleks palusimegi rahvaloenduse eel, eelmise aasta hilissügisel uuendada inimestel oma andmed rahvastikuregistris, et saaksime nendega paremini ühendust võtta,“ ütles Liina Osila.

Veebruari jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel. Rahvaloenduse teine etapp kestab veebruari lõpuni peamiselt telefoniküsitluse teel. Arvestades epideemilist olukorda jäävad kodukülastused viimaseks valikuks ning toimuvad vajadusel vaid eelneval kokkuleppel, rangelt tervise ohutust ja reegleid järgides.

„Selleks, et hoida kodukülastused miinimumi peal, palume kõigil, kellele rahvaloendaja helistab, telefonikõne kindlasti vastu võtta, isegi juhul, kui olete ankeedi juba internetis täitnud,“ pöördus Liina Osila valimisse kuuluvate inimeste poole.

„Sellised kõned tulevad siis, kui selgub, et keegi teiega samal aadressil elavatest inimestest on jätnud ankeedi täitmata. Teie kaudu püüame temaga võimalikult kiiresti ühendust saada. Kui te ise olete  ankeedi juba täitnud, saab küsitleja seda isikukoodi põhjal kinnitada ja uuesti teid küsitlema ei hakata,“ selgitas Osila.

Valimiaadressidele, mille kohta ei leidu rahvastikuregistris ühtki telefoninumbrit, läheb küsitleja kohale ja jätab postkasti teatise koos oma telefoninumbri ning palvega temaga ühendust võtta. Vaid äärmisel juhul minnakse inimesi kodudest otsima.

Rahvaloenduse e-ankeediga loendati pea 600 000 inimest. Veebruaris alanud teises etapis on eesmärk saada valikuuringu vastused veel võimalikult paljudelt kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatelt inimestelt. Kuigi juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elab vaid üle 61 000 inimese üle Eesti, lähevad arvesse kõik täidetud e-ankeedid, mida omakorda täiendavad 32 erinevast registrist saadavad andmed. Seega saavad loendatud kõik Eestimaa elanikud.

6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Nimi (kohustuslik)
2 kuud tagasi

Milleks see loendamise tsirkus üldse kui küsitavad andmed inimeste kohta on igalt poolt registritest leitavad?
Suured rahasummad on selle jama jaoks kulutatud, selle raha eest võiks näiteks praegu teedel libedust tõrjuda või see raha vähekindlustatud inimestele anda sellise mõttetu loenduse asemel.

Oot misasja
2 kuud tagasi

Mida aitab raha andmine vähekindlustatud inimestele? Lahendab nende rahalised mured? Ei lahenda ju. Mõelge palun!

Huvitav naljatilk
2 kuud tagasi

Sellepärast loendavatki, et registrisse saada nimesid. Järelikult ei ole leitavad, on nii!?

Jaan
2 kuud tagasi

See loendus on naljanumber.Helistatakse võta vastu.Iga päev toonitatakse, et võõraid numbreid ei tasu vastu võtta saad petta.

Agu
2 kuud tagasi
Reply to  Jaan

Väga õige. Mina ka võõraid numbreid vastu ei võta. “Tänage” selleeest igasuguseid müügitöötajaid ja muid kelme. Kas saadate sms i või läheme natuke ajas tagasi ja suhtleme paberkandja kaudu.

Nimi (kohustuslik)
2 kuud tagasi
Reply to  Jaan

Kas oma pea ei jaga üldse, et kõike peab ette ütlema? Kurb!